Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
2

Jesus buorida lámis olbmá

212,1 son lei ruovttus soaitá leat seammá viessu go 1,29, namalassii Petera viessu.Muhtun beivviid das maŋŋil Jesus bođii fas Kapernaumii, ja beaggigođii ahte son lei ruovttus. 2Dohko čoagganii nu ollu olmmoš ahte buohkat eai čáhkan uvssa ovdiige. Jesus sárdnidii sidjiide sáni. 3Sii bukte lámis olbmá su lusa. Njeallje olbmá gudde su, 42,4 sii gaiko dáhki Dáhkkebielkkát dolle badjin duolba dáhki. Bielkkáid gaskii bidje ja botnje ovssiid maid gokče láirá- ja suoidneseaguhusain. Romalaš viesuin ledje dábálaččat dáhkkegeađggit mat ledje ráhkaduvvon boldojuvvon láirrás. Gč. Luk 5,19.muhto olbmuid eatnatvuođa dihte sii eai beassan Jesusa lusa. Dalle sii gaiko dáhki dakko gokko Jesus lei, ja go ledje ráigan dáhki, de sii luite vuolás guoddinseaŋgga mas lámis olmmái veallái. 5Go Jesus oinnii sin oskku, de son celkkii lápmásii: “Bártnážan, du suttut leat dutnje ándagassii addojuvvon.”

6Muhtun čáloahppavaččat ledje čohkkámin das, ja sii jurddašedje váimmusteaset: 7

2,7
Sál 103,3
Jes 43,25
1 Joh 1,9
“Mo son sáhttá sárdnut nie? Son bilkida Ipmila. Gii sáhttá addit suttuid ándagassii earret Ipmila?” 8Jesus dovddai dalán vuoiŋŋastis maid sii jurddašedje, ja son celkkii sidjiide: “Manne dis leat diekkár jurdagat? 9Goabbá lea álkit dadjat lápmásii: Du suttut addojuvvojit dutnje ándagassii, vai: Čuožžil, váldde seaŋggat ja vázzil? 102,10 Olbmobártnis namahus maid Jesus dávjjimusat geavaha iežas birra. Vrd. Dan 7,13č. ▶ Olbmobárdni.Muhto vai diehtibehtet ahte Olbmobártnis lea váldi eatnama alde addit suttuid ándagassii” – ja son cealká lámis olbmái – 11“mun cealkkán dutnje: Čuožžil, váldde seaŋggat ja mana ruoktot.” 12
2,12
Matt 9,33
Ja olmmái čuožžilii, válddii dallánaga seaŋggas ja váccii olggos buohkaid oaidnut. Buohkat hirpmástuvve. Sii máidno Ipmila ja dadje: “Dákkára mii eat leat goassege oaidnán.”

Jesus rávká Levi máhttájeaddjin

13Dasto Jesus manai fas jávregátti. Ollu olbmot bohte su maŋis, ja son oahpahii sin. 142,14 Levi seammá olmmoš go Matteus, gč. Matt 9,9. tuolloviesu Kapernaum lei deaŧalaš gávpegeainnu guoras Syria ja Gaskameara gaskkas. ▶ tuollu.Go son lei vázzimin tuolloviesu meaddel, de son oinnii Levi, Alfeusa bártni, čohkkámin das. Jesus celkkii sutnje: “Čuovo mu!” ja son čuožžilii ja vulggii čuovvut Jesusa.

152,15 tuollárat Romalaččat gáibidedje tuolu ja divadiid gávpeolbmuin ja maiddái earrásiin, ja sii láigohedje dan doaimma dihto olbmuide. Tuollárat eai álo máššan bearramis tuolu eambbo go lei lohpi (Luk 3,12č). Juvddálaččat geat válde dakkár barggu, adnojedje buhtismeahttumin. Sin eatnama olbmot futno sin ja atne sin suttolažžan. boradeamen beavdevierut.Maŋŋil Jesus lei boradeamen Levi viesus. Ollu tuollárat ja suttolaččat ledje boradeamen Jesusiin ja su máhttájeddjiiguin, danne go sii ledje juo eatnagat daid gaskkas geat čuvvo su. 162,16 farisealaččaide farisealaččat.Go láhkadovdit geat gulle farisealaččaide, oidne su boradeamen suttolaččaiguin ja tuolláriiguin, de sii dadje su máhttájeddjiide: “Mo son sáhttá boradit tuolláriiguin ja suttolaččaiguin!” 17

2,17
Luk 19,10
1 Tim 1,15
Jesus gulai dan ja celkkii: “Eai dearvvaš olbmot dárbbaš dálkkasteaddji, muhto buohccit. In mun leat boahtán rávkat vanhurskásiid, muhto suttolaččaid.”

Headjaguossit eai fástut

182,18 fástudedje Fástudit lea orrut borakeahttá ja jugakeahttá mearriduvvon áigái. Jesusa áiggi lei dábálaš ahte juvddálaččat geat čuvvo lága, fástudedje guktii vahkus. ▶ fástuJohannesa máhttájeaddjit ja farisealaččat fástudedje. Muhtumat bohte jearrat Jesusis: “Manne du máhttájeaddjit eai fástut, go sihke Johannesa máhttájeaddjit ja farisealaččaid máhttájeaddjit fástudit?” 19Jesus vástidii: “Eai suige headjaguossit sáhte fástudit dalle go irgi lea sin luhtte? Nu guhká go irgi lea sin luhtte, de sii eai sáhte fástudit. 20Muhto boahtá áigi go irgi váldojuvvo sin luhtte eret, ja dalle, dan beaivvi sii fástudit.

21Ii oktage goaro duhppekeahtes diŋggas duogŋasa boares biktasii. Dasgo dalle boares bivttas gaikána ođđa duogŋasa guoras ja ráigi šaddá stuoribun go ovdal. 222,22 varas viinni boares viidneseahkaide Varas viinni fertii rádjat ođđa viidneseahkaide mat vatne eaige luoddanan go viidni geavai.Iige oktage leaikko varas viinni boares viidneseahkaide. Dasgo dalle viidni ludde seahkaid, ja sihke viidni ja seahkat billašuvvet. Varas viinni galgá baicca leaikut ođđa viidneseahkaide.”

Sabbaha hearrá

23

2,23
5 Mos 23,25
Muhtun sabbaha Jesus váccii gordnebealdduid čađa, ja váccedettiin máhttájeaddjit gáskigohte gordneoivviid. 24
2,24
2 Mos 20,8eč
Dalle farisealaččat dadje sutnje: “Manne du máhttájeaddjit dahket dakkára maid ii oaččo dahkat sabbahin?” 25
2,25
1 Sam 21,1eč
Muhto Jesus vástidii sidjiide: “Ehpetgo goassege leat lohkan maid David dagai go son ja su olbmát ledje nealgumin? 262,26 Ipmila vissui Dás dat lea Noba bassibáiki Jerusalema lahka. Gč. 1 Sam 21,1. oaffarláibbiid láibi mii biddjojuvvui bassibáikái oaffarattáldahkan Hearrái. Báhpat molso daid juohke sabbaha, ja sis lei dalle lohpi borrat boares láibbiid. Vrd. 3 Mos 24,5–9; 1 Sam 21,1–6. ▶ oaffar ja soabahus.Son manai Ipmila vissui, dalle go Ebjatar lei bajimusbáhppan, borai oaffarláibbiid, maid ii oktage eará go báhpat oaččo borrat, ja son attii maiddái sidjiide geat ledje suinna.” 27
2,27
5 Mos 5,14
Ja Jesus celkkii sidjiide: “Sabbat lea olbmo várás iige olmmoš sabbaha várás. 28Danin Olbmobárdni lea maiddái sabbaha hearrá.”

3

Olmmái geas giehta lei ástan

31Son manai fas synagogai. Doppe lei olmmái geas giehta lei ástan. 2Farisealaččat atne Jesusa čalmmis vai oidnet buoridago son olbmá sabbahin, danin go sii dáhtto váidit su. 3Jesus celkkii olbmái geas giehta lei ástan: “Čuožžil ja boađe deike,” 4

3,4
Matt 12,10č
Luk 6,9
13,14eč
14,3
Joh 5,16
9,1416
ja jearai dasto farisealaččain: “Goabbá lea lobálaš sabbahin, dahkat buriid vai dahkat baháid, gádjut olbmo heakka vai goddit olbmo?” Muhto sii orro jávohaga. 5
3,5
Joh 12,40
Jesus geahčastii sidjiide moaris ja morrašis sin garra váimmu dihte, ja celkkii olbmái: “Geige gieđa.” Olmmái geigii gieđa, ja giehta šattai fas dearvvašin. 6
3,6
12,13
3,6 Herodesa doarjaleddjiiguin jáhkkimis váikkuheaddji olbmuid namahus, daid geat dorjo Herodesa gonagassoga.Muhto farisealaččat manne olggos ja ráđđádallagohte dalán Herodesa doarjaleddjiiguin, mo sáhtášedje goddit Jesusa.

Jesus beaggá viidát

7Jesus gáiddai fas máhttájeddjiidisguin jávregáddái, ja ollu olbmot čoagganedje dohko. Sii bohte Galileas, Judeas 83,8 Idumea dan guovllu greikkagiel namma mii lei Judea lulábealde, hebreagillii Edom. don bealde Jordana dan guovllu nubbi namma lea Perea. Tyrosa ja Sidona Tyros ja Sidon ledje gávpotstáhtat Foinikia rittus. Evangeliumiin dát gávpogat ovddastit báhkinlaš máilmmi ja dan ássiid, Israela álbmoga vuostegeahčin. Vrd. Matt 11,21; Mark 7,24; Luk 6,17.ja Jerusalemis, Idumeas, don bealde Jordana ja Tyrosa ja Sidona guovlluin. Hui eatnat olbmot bohte su lusa, go sii gulle buot maid son dagai. 9

3,9
4,1
Luk 5,3
Jesus siđai máhttájeddjiidis doallat sutnje fatnasa gárvvisin olbmuid eatnatvuođa dihte, amaset bahkket su ala. 10
3,10
6,56
Son lei buoridan eatnagiid, ja nu buohkat geain ledje vigit, bahkkejedje su njeaiga ja geahččaledje guoskkahit su. 11Go buhtismeahttun vuoiŋŋat oidne su, de dat luoitádedje su ovdii ja čurvo: “Don leat Ipmila Bárdni!” 12
3,12
1,44+
Muhto son gilddii garrasit daid muitaleames gii son lea.

Guoktenuppelohkái apostala

13De Jesus goarkŋui várrái. Son rávkkai lusas daid geaid lei válljen, ja sii bohte su lusa. 14

3,14
6,7eč
Jesus rávkkai guoktenuppelohkása leat iežas mielde, vai beassá vuolggahit sin sárdnidit 15ja addit sidjiide válddi ádjit olggos bahás vuoiŋŋaid. 16
3,16
Joh 1,42
3,14–16 Dat guoktenuppelogis geaid son válljii Sánit váilot máŋgga giehtačállosiin. Simon … Peterin Peter, greikkagillii Petros, mearkkaša “bákti”. Gč. Matt 16,18.Dat guoktenuppelogis geaid son válljii, ledje Simon gean son gohčodii Peterin, 173,17 Jakob, Sebedeusa bárdni Jakob. Jakob Sebedeusa bárdni ja su viellja Johannes geaidda son bijai namman Boanerges – dat mearkkaša bajána bártnit – 183,18 Kananeus arameagiel sátni mii mearkkaša seammá go greikkagiel sátni selotes, namalassii áŋggirdeaddji. Gč. Luk 6,15. ▶ selotat.ja Andreas, Filip, Bartolomeus, Matteus, Tomas, Jakob, Alfeusa bárdni, Taddeus, Simon Kananeus 19
3,19
14,10č
3,19 Iskariot Sáni mearkkašupmi ii leat čielggas. Gullá arameagiel sátnái mii mearkkaša “behtolaš”, nubbi vejolašvuohta lea “Kerijota olmmoš”; Kerijot lea gávpot Judeas.ja Judas Iskariot, gii behtii su.

Jesus ja Beelsebul

20

3,20
6,31
De Jesus máhcai ruoktot, ja olbmot čoahkkanedje fas nu ollu ahte son ja su máhttájeaddjit eai bállen oppa boraditge. 21Go Jesusa olbmot gulle visot dán, de sii vulge dohko vai besset atnit sus fuola; sii oainnat gádde ahte son lei dájáskan.

22

3,22
2 Gon 1,2
Matt 9,34
10,25
12,2427
Luk 11,15eč
3,22 Beelsebul seammá go beargalat.Muhto čáloahppavaččat geat ledje boahtán Jerusalemis, dadje: “Sus lea Beelsebul, bahás vuoiŋŋaid oaivámučča fámuin son ádjá olggos bahás vuoiŋŋaid.” 233,23 veardádusaiguin Jesus lávii atnit giellagovaid go oahpahii. ▶ veardádus.Dalle Jesus rávkkai sin lusas ja sártnui sidjiide veardádusaiguin: “Mo Sáhtán sáhttá ádjit olggos Sáhtána? 24Jos riika juohkása, de dat ii sáhte bissut, 25iige bearašge sáhte bissut, jos das leat siskkáldas riiddut. 26Jos Sáhtán čuožžila iežas vuostá ja riidala iežainis, de dat ii sáhte bissut. Dalle dan loahppa lea boahtán. 27
3,27
Jes 49,24č
Ii oktage sáhte mannat gievrras olbmá vissui ja rievidit su biergasiid muđuigo son vuos čatná dan gievrras olbmá. Easkka dalle son sáhttá rievidit su viesu ja biergasiid. 283,28 Duođaid hebreagiel sátni amen, “dat lea vissis ja duohta”. ▶ amen.Duođaid, mun cealkkán didjiide: Buot addojuvvo olbmuide ándagassii, buot suttut ja bilkádusat, man ollu dal de bilkidežžet. 29
3,29
Hebr 6,4eč
10,26
1 Joh 5,16
Muhto jos muhtun bilkida Bassi Vuoiŋŋa, de son ii goassege oaččo ándagassii, muhto lea sivalaš agálaš suddui.”

30

3,30
Joh 7,20
Siihan ledje dadjan: “Sus lea buhtismeahttun vuoigŋa.”

Jesusa duohta bearaš

31

3,31
6,3
De bohte Jesusa eadni ja vieljat. Sii čuoččastedje olggobeallái ja bivde rávkat su boahtit. 323,32 ja du oappát Muhtun giehtačállosiin leat dušše “du vieljat”. Gč. Matt 12,47 ja Luk 8,20.Ollu olbmot ledje čohkkámin su birra, ja sutnje buktojuvvui sátni: “Du eadni ja vieljat ja du oappát leat olgun ja jearahit du.” 333,33 mu vieljat vieljat ja oappát.Muhto Jesus vástidii sidjiide: “Gii lea mu eadni? Geat leat mu vieljat?” 34Ja son geahčai olbmuide geat ledje das čohkkámin, ja celkkii: “Dás leat mu eadni ja vieljat. 35Dat gii dahká Ipmila dáhtu, lea mu viellja ja oabbá ja eadni.”

4

Gilvi

41

4,1
3,9
De Jesus oahpahii fas jávregáttis. Su birra čoahkkanedje nu ollu olbmot ahte son fertii mannat čohkkát fatnasii. Son čohkkái jávrri alde fatnasis, ja olbmot čužžo gáttis. 2Son oahpahii sidjiide eatnat áššiid veardádusaiguin. Ná son oahpahii: 3“Gullet! Gilvi vulggii gilvit. 4Ja go son lei gilvimin, de muhtun gilvagat gahčče geaidnogurrii, ja lottit bohte ja borre daid. 5Muhtun gilvagat gahčče geađgás eatnamii mas ii lean ollu muolda, ja dat ihte johtilit, danin go eanan ii lean assái. 6Muhto go beaivváš badjánii, de dat bulle ja goldne, danne go dain ii lean ruohtas. 7Muhtun gilvagat gahčče bastilislánjáid gaskii, ja bastilislánját šadde ja hávkadedje daid, iige šaddu šaddan. 8Muhto muhtun gilvagat gahčče buori eatnamii. Dat ihte, šadde ja adde šattu, muhtumat golbmalogigeardásaš, muhtumat guhttalogigeardásaš, muhtumatgis čuođigeardásaš šattu.” 9
4,9
Matt 11,15
13,943
Mark 4,23
Luk 14,35
Alm 2,7
13,9
Ja son celkkii: “Geas leat bealjit, dat gullos!”

Veardádusaid mearkkašupmi

10Go Jesus de lei báhcán okto dainna guoktenuppelohkásiin ja daiguin earáiguin geat ledje das, de sii jerre sus veardádusaid mearkkašumi. 11

4,11
Matt 11,25
Rom 16,25
1 Kor 2,7
4,1
Ef 1,9
3,3č
Kol 1,26
Son celkkii sidjiide: “Didjiide lea oskkilduvvon Ipmila riikka čiegusvuohta, muhto dat geat leat olggobealde, gullet visot dušše veardádussan, 12
4,12
Jes 6,9č
Joh 12,40
Apd 28,26č
Rom 11,8
4,12 vai sii … eaige fuobmáše Teaksta čuovvu Jesaja girjji arameagiel jorgalusa Jes 6,9č. Matt 13,14č lea váldán sitáhta ▶ Septuagintas.vai sii oainnedettiinge eai oainnáše eaige fuobmáše, vai sii guladettiinge eai gulaše eaige áddeše, eai jorgalivčče eaige oččoše ándagassii.”

13De Jesus celkkii sidjiide: “Jos dii ehpet ipmir dán veardádusa, mo dalle sáhttibehtet ipmirdit eará veardádusaid? 14Dat maid gilvi gilvá, lea sátni. 15Gilvva mii lea gilvojuvvon geaidnogurrii, lea olbmot geat gullet sáni, muhto dalán go dat lea sidjiide gilvojuvvon, de boahtá Sáhtán váldit dan eret. 16Dat geat ožžot gilvagiid geađgás eatnamii leat dat geat váldet vuostá sáni iluin go gullet dan, 17muhto sii bissot dušše muhtun áiggi, danin go sis eai leat ruohttasat. Go boahtá áŧestus ja doarrádallojupmi sáni dihte, de sii vearránit dallánaga. 18De lea gilvva mii gilvojuvvui bastilislánjáid seahká. Dat lea dat geat gullet sáni, 19

4,19
10,23
muhto dán máilmmi morrašat, riggodaga fillehus ja eará anistumit bohtet ja hávkadit sáni, iige dat atte šattu. 20Muhto gilvva mii lea gilvojuvvon buori eatnamii, lea olbmot geat gullet sáni, váldet dan vuostá ja addet šattu golbmalogigeardásaččat, guhttalogigeardásaččat dahje čuođigeardásaččat.”

Lámpá

21

4,21
Matt 5,15
Jesus celkkii: “Buktojuvvogo lámpá latnjii vai dat biddjojuvvo gári dahje seaŋgga vuollái? Almma dat biddjojuvvo lámpájuolgái? 22
4,22
Jer 1,8
Matt 10,26
Luk 8,17
Ii mihkkege leat čihkkojuvvon muđui go ahte dat boahtá oidnosii, ii leat mihkkege suollemasaid mii ii dahkkojuvvoše almmusin. 23
4,23
4,9+
Geas leat bealjit, dat gullos!”

24

4,24
Matt 7,2
Ja son celkkii sidjiide: “Váldet vuhtii maid gullabehtet. Nugo dii mihtidehpet, nu didjiidegis mihtiduvvo, ja velá eambboge. 25
4,25
Matt 13,12
25,29
Luk 8,18
19,26
Geas lea, sutnje addojuvvo, muhto geas ii leat, sus váldojuvvo eret vel datge mii sus lea.”

26Jesus celkkii: “Ipmila riika lea dákkár. Olmmái gilvá gilvagiid eatnamii. 27

4,27
Jak 5,7
Son oađđá ja lihkká ain ođđa beaivái, gilvagat ihtet ja šaddet iige son dieđe mo. 28Eanan šaddada šattu iešalddis, vuos rási, de gordneoaivvi, de dievas gortniid gordneoivviide. 29
4,29
Joel 3,18
Alm 14,15
4,29 láddjenáigi govvida maŋimuš duomu go áigi nohká. Gč. Matt 13,39.Muhto go šaddu lea ollis, de son vuolggaha sirppe, dainna go láddjenáigi lea boahtán.”

Sennetsiepman

30Jesus celkkii vel: “Manin mii veardidivččiimet Ipmila riikka? Makkár veardádusa geavahivččiimet? 314,31–32 sennetsiepman hui uhca siepmanaš; ovtta grámmas sáhttet leat 760 siepmana. Šaddu sáhttá leat badjel guovtti mehtera alu.Dat lea dego sennetsiepman mii lea uhcimus buot máilmmi siepmaniin, 32

4,32
Esek 17,23
muhto go dat lea gilvojuvvon, de dat bohciida eatnamis ja šaddá stuoribun go buot eará gilvvašattut. Dat šaddada nu stuorra ovssiid ahte almmi lottit sáhttet dahkat beasi dan suoivanii.” 33
4,33
Matt 13,34
Eatnat dákkár veardádusaiguin son sártnui sidjiide sáni, dađe mielde go sii vedje ipmirdit. 34Almmá veardádusaid haga son ii sárdnon sidjiide, muhto go son lei sierranassii máhttájeddjiidisguin, de son čilgii sidjiide buot.

Jesus šiggu biekka

35

4,35
Matt 8,18
Go dan seammá beaivvi eahket lei šaddan, de Jesus celkkii máhttájeddjiidasas: “Vulgot don beallái jávrri.” 36Máhttájeaddjit luite olbmuid vuolgit ja manne fatnasii mas Jesus lei juo čohkkámin. Eará fatnasatge čuovvuledje. 37De bođii garra jorribiegga, ja bárut leiko fatnasii nu ahte dat juo devdogođii. 38Muhto Jesus lei fatnasa maŋágeahčen oađđimin guottá vuostá. Máhttájeaddjit bokte su ja dadje: “Oahpaheaddji, itgo don beroš das ahte mii heavvanit?” 39
4,39
Sál 65,8
89,10
107,29
Mark 6,51
De son morránii, šikkui biekka ja gohčui jávrri: “Jávohuva! Oro jaska!” De váhččii, ja šattai áibbas goalki. 40Jesus celkkii sidjiide: “Manne dii lehpet nu balus? Iigo dis veláge leat osku?” 41Dalle sii balle sakka ja dadje guhtet guoibmáseaset: “Mii olbmáid dát lea? Velá biegga ja jávrige jeagadit su.”