Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
14

Lihtodeapmi goddit Jesusa

14114,1 suvrutkeahtes láibbi basiide Álggus dát basit ledje eanandoalu ávvudeapmi mii bisttii vahku ja álggahuvvui beassážiiguin. ▶ suvrutkeahtes láibbi basit.Ledje vel guokte beaivvi beassážiidda ja suvrutkeahtes láibbi basiide. Bajimusbáhpat ja čáloahppavaččat smihtte mo sáhtášedje juonalašvuođain dohppet Jesusa ja goddit su. 2Sii dadje: “Ii fal basiid áigge, danin go dalle olbmot vedjet stuimmáskit.”

Jesus vuidojuvvo Betanias

314,3 nardusvuoiddas nardusšattu ruohttasis ráhkaduvvon vuoiddas mii šaddá Lullinuorta-Asias. Vrd. All 1,12; 4,13č; Mark 14,3; Joh 12,3.Go Jesus lei Betanias Simona luhtte, gii lei spihtálaš, ja lei čohkkámin beavddis, de dohko bođii nisson geas lei alabasterbohttalis buhtis ja divrras nardusvuoiddas. Son cuvkii bohttala ja golggahii vuoidasa Jesusa oaivái. 4Muhtumat geat ledje das, moaráhuvve ja dadje guhtet guoibmáseaset: “Manne skihtardit vuoidasa? 514,5 denárii denára lea romalaš silbaminta mii vástida ovtta beaivebálkká. ▶ mintta dahjege ruhta.Dan livččii sáhttán vuovdit goit golmmačuođi denárii ja addit ruđaid gefiide.” Ja sii skuldojedje sakka nissona. 6Muhto Jesus celkkii: “Diktet su ráfis! Manne dii vuorjabehtet su? Son lea dahkan munnje buori dagu. 7

14,7
5 Mos 15,11
Geafit leat álo din luhtte, ja dii sáhttibehtet dahkat buriid sidjiide dalle go dáhttubehtet, muhto mun in leat din luhtte álo. 8
14,8
16,1
Joh 19,40
Son dagai maid sáhtii. Son vuoiddai juo dál mu rupmaša hávdádeami várás. 9Duođaid, mun cealkkán didjiide: Oppa máilmmis, gos ihkinassii evangelium sárdniduvvo, de muitaluvvo dán nissona dahku su muitun.”

Judas beahttá Jesusa

10Muhto Judas Iskariot, okta dan guoktenuppelohkásis, manai bajimusbáhpaid lusa vai beassá beahttit Jesusa. 11Sii illosedje go gulle dan ja lohpidedje addit sutnje ruđa. Dan rájes Judas ohcagođii liibba addit Jesusa sin gihtii.

Beassášmállásat

12

14,12
2 Mos 12,614eč
Suvrutkeahtes láibbi basiid vuosttaš beaivvi, go beassášláppis njuvvojuvvui, de máhttájeaddjit jerre Jesusis: “Gosa dáhtut min ráhkadit dutnje beassášmállásiid?” 1314,13 olmmái gii guoddá čáhceruhku Dábálaččat nissonat vižže ja gudde čázi.Dalle Jesus vuolggahii máhttájeddjiinis guoktása ja celkkii sudnuide: “Manni gávpogii. Doppe dudno ovddal boahtá olmmái gii guoddá čáhceruhku. Čuovvu su, 14ja gosa son manná, de daddji dan dálu isidii: ‘Oahpaheaddji jearrá: Gos lea latnja gos mun beasan borrat beassášmállásiid máhttájeddjiidanguin?’ 1514,15 stuorra lanja gos visot lea válmmaštuvvon Dávjá dábálaš viesu duolba dáhki ala ráhkaduvvui lasselatnja.Isit čájeha dudnuide badjegearddis stuorra lanja gos visot lea válmmaštuvvon. Ráhkadeahkki dohko midjiide mállásiid.” 16Máhttájeaddji guovttos vulggiiga ja bođiiga gávpogii. Visot manai nugo Jesus lei cealkán sudnuide, ja soai ráhkadeigga beassášmállásiid.

17Go šattai eahket, de Jesus bođii dohko guoktenuppelohkái máhttájeddjiinis. 18

14,18
Joh 13,21eč
Go sii ledje beavddis boradeamen, de Jesus celkkii: “Duođaid, mun cealkkán didjiide: Okta dis beahttá mu – olmmái gii lea boradeamen muinna.” 19Máhttájeaddjit šadde morrašii, ja nubbi nuppi maŋis jearai sus: “In suige goit mun?” 20
14,20
Sál 41,10
14,20 buonjosta lihtis Beassášmállásiin adnojuvvui lihtti mas buonjostedje persillja sáltečáhcái. Gč. Joh 13,26.Jesus vástidii: “Okta dis guoktenuppelohkásis, olmmái gii buonjosta lihtis oktanaga muinna. 21Olbmobárdni gal vuolgá eret aiddo nugo su birra lea čállojuvvon, muhto vuoi dan olbmo gii beahttá Olbmobártni! Dan olbmui livččii buoret jos son ii oppa livčče riegádange.”

Jesus ásaha eahkedismállásiid

22

14,22
1 Kor 11,23eč
Go sii ledje boradeamen, de Jesus válddii láibbi, giittii, doadjalii, attii máhttájeddjiidasas ja celkkii: “Váldet dán, dát lea mu rumaš.” 23De son válddii geara, giittii Ipmila ja attii sidjiide, ja sii buohkat juhke das. 24
14,24
2 Mos 24,8
Jes 53,12
Jer 31,31eč
Sak 9,11
Hebr 8,6+
14,24 lihtu varra Jesusa boahttevaš jápmima varra veardiduvvo oaffarealli varran mii boares lihtus nannii soabahusa Ipmila ja olbmuid gaskkas. Gč. 2 Mos 24,8.Son celkkii: “Dát lea mu varra, lihtu varra mii golggahuvvo eatnagiid ovddas. 25Duođaid, mun cealkkán didjiide: Mun in šat máistte viidnemuora šaddosa ovdal go dan beaivvi go jugan ođđa viinni Ipmila riikkas.”

Jesus einnosta Petera biehttaleami

2614,26 máidnunlávlaga Sál 113-118 mat lávlojuvvojedje guovtte oasis beassášmállásiin.Go sii ledje lávlon máidnunlávlaga, de sii vulge Oljovárrái. 27

14,27
Sak 13,7
Jesus celkkii sidjiide: “Dii buohkat vearránehpet mus, danne go lea čállojuvvon: Mun časkkán geahčči, ja sávzzat bieđganit. 28
14,28
16,7
Muhto maŋŋil go mun lean čuožžilan jábmiid luhtte, de mun manan din ovdal Galileai.” 29
14,29
Luk 22,33č
Joh 13,37č
Peter dajai sutnje: “Vaikko buot earát vearránivčče dus, de in goit mun.” 30
14,30
14,72
14,30 ovdal go … guovtte geardde Dábálaččat gullá vuoncávarrása vuosttaš biškuma diibmu golmmas iđđedis.Jesus vástidii: “Duođaid, mun cealkkán dutnje: Odne, dán ija, ovdal go vuoncávaris bišku guovtte geardde, de don biehttalat mu golmma geardde.” 31Muhto Peter nannii: “Vaikko mun galggašin velá jápmit duinna, de mun in biehttal du.” Ja nu dadje buot earátge.

Jesus rohkadallá Getsemanes

3214,32 Getsemane hebreagillii gat-šemani, “oliivabohčingárri”.Sii bohte báikái man namma lea Getsemane, ja Jesus celkkii máhttájeddjiide: “Čohkánehket dása dan boddii go mun rohkadalan.” 33

14,33
5,37+
Petera, Jakoba ja Johannesa son válddii fárrosis. Son riemai doarggistit ja áŧestuvvat. 34
14,34
Sál 42,612
43,5
Joh 12,27
Son celkkii sidjiide: “Mu siellu lea lossa morrašis, jápmima morrašis. Orrot dás ja gohcet.” 35Son manai dobbelažžii, luoitádii eatnamii ja rohkadalai ahte dát boddu manašii su meattá, jos vejolaš. 36
14,36
10,38
Joh 5,30
6,38
14,36 Abba arameagiela mielde “áhčči”. Dát vuohki álggahit rohkosa ii lean dábálaš juvddálaččaid rohkosgielas. Vrd. Rom 8,15; Gal 4,6.Son celkkii: “Abba, Áhčážan! Buot lea dutnje vejolaš. Váldde mus eret dán geara. Muhto ii dattetge nugo mun dáhtun, muhto nugo don dáhtut.” 37De son máhcai ja gávnnai máhttájeddjiid oađđimin. Son celkkii Peterii: “Simon, leatgo don oađđimin? Itgo don nagodan gohcit ovttage diimmu? 38
14,38
Matt 6,13
14,38 oažži greikkagillii sarks. ▶ biergu, oažži ja varra.Gohcet ja rohkadallet, amadet šaddat geahččalussii. Vuoigŋa lea gal geargat, muhto oažži lea headju.” 39Son manai fas dobbelažžii ja rohkadalai seammá sániiguin. 40Go son máhcai, de son gávnnai sin fas oađđimin, danne go nahkárat dedde sin čalmmiid. Sii eai diehtán maid vástidit sutnje. 41Son bođii sin lusa goalmmát geardde ja celkkii: “Aingo dii lehpet oađđimin ja vuoiŋŋasteamen? Dál buot lea čielggas. Diibmu lea boahtán go Olbmobárdni addojuvvo suttolaččaid gihtii. 42Čuožžilehket, vulgot! Dat gii beahttá mu, lea lahka.”

Jesus váldojuvvo gitta

43Go Jesus lei ain sárdnumin, de bođii Judas, okta dan guoktenuppelohkásis, ja su fárus bajimusbáhpaid, čáloahppavaččaid ja vuorrasiid vuolggahan olmmáijoavku miehkit ja soappit gieđas. 44Jesusa beahtti lei šiehtadan olbmáiguin mearkka: “Son lea dat olmmái gean mun cummistan. Dohppejehket su, fáktejehket ja dolvot eret.” 45Go son bođii, de son manai dallánaga Jesusa lusa ja dajai: “Rabbi!” ja cummistii su. 46Olbmát dohppejedje Jesusa ja válde su fáŋgan. 47Dalle okta dain geat čužžo das, rohttii miehki ja časkkii bajimusbáhpa bálvaleaddji nu ahte su beallji čuohppasii eret. 48Jesus celkkii olmmáijovkui: “Dii lehpet vuolgán miehkit ja soappit gieđas dohppet mu dego rievvára. 49

14,49
Luk 19,47
21,37
Joh 18,20
Mun ledjen dinguin beaivválaččat tempelšiljus ja oahpahin, ehpetge dii váldán mu gitta. Muhto dát dáhpáhuvvá vai čállagat ollašuvvet.” 50Dalle buohkat guđđe su ja báhtaredje.

51Jesusa mielde lei nuorra olmmái geas lei gárvun dušše liidnebivttas. Olbmát dohppejedje su, 52muhto son luoitilii liidnebiktasa ja báhtarii álásin.

Jesus Alla ráđi ovddas

53Jesus dolvojuvvui bajimusbáhpa lusa, ja buot bajimusbáhpat, vuorrasat ja čáloahppavaččat čoahkkanedje dohko. 54Peter oavnnjildii Jesusa gitta bajimusbáhpa gárdima šilljui. Doppe son čohkánii bálvaleddjiid gaskii ja liekkadalai dollagáttis. 5514,55 Ráđđi juvddálaččaid bajimus duopmostuollu ja stivrenásahus romalaččaid ráđđejumi áigge. ▶ ráđđi, Alla ráđđi.Bajimusbáhpat ja oppa ráđđi ohce duođaštusa Jesusa vuostá vai besset dubmet su jápmimii. Dakkár ii goitge gávdnon. 5614,56 sin duođaštusat … ovttaide Mosesa lága njuolggadusat dulkojuvvojedje nu ahte duođaštusat fertejedje leat áibbas ovttalágánat go lei sáhka jápminráŋggáštusas. Vrd. 5 Mos 17,6; 19,15; Matt 18,16.Olusat bukte vearreduođaštusaid su vuostá, muhto sin duođaštusat eai boahtán ovttaide. 57De čuožžiledje muhtumat ja bukte su vuostá vearreduođaštusa: 58

14,58
15,29
Joh 2,19
“Mii leat gullan su cealkimin: ‘Mun gaikkun dán tempela maid olbmuid gieđat leat dahkan, ja golmma beaivvis huksen nuppi maid olbmot eai leat dahkan.’” 59Muhto eai dán áššisge sin duođaštusat boahtán ovttaide. 60Dalle bajimusbáhppa čuožžilii ja jearai Jesusis: “Iigo dus leat mihkkege dadjamušaid sin sivahallamiidda?” 61
14,61
15,5
14,61 buressivdniduvvon Ipmila namahus, danne go Ipmila nama ii ožžon dadjat. Seammá guoská sátnái “Fápmu”.Muhto Jesus orui jávohaga iige vástidan maidege. Bajimusbáhppa jearai vel: “Leatgo don Messias, buressivdniduvvon Ipmila Bárdni?” 62
14,62
Sál 110,1
Dan 7,13
Mark 13,26
14,62 Mun lean.Jesus vástidii: “Mun lean, ja dii šaddabehtet oaidnit Olbmobártni čohkkámin Fámu olgeš bealde ja boahtimin almmi balvvaiguin.”

6314,63 gaikkodii biktasiiddis morraša ja suorganeami mearka. Vrd. 1 Mos 37,29; 1 Sam 4,12. ▶ moraštanvierut.Dalle bajimusbáhppa gaikkodii biktasiiddis ja dajai: “Masa mii dál šat dárbbašit duođašteddjiid? 64

14,64
3 Mos 24,16
Diihan gulaidet, mo son bilkidii Ipmila. Mo din mielas orru?” Buohkat ledje dan oaivilis ahte son ánssášii jápmit.

65Muhtumat ripme čolgat su. Sii gokče su muođuid, čorbme su ja dadje: “Dál don sáhtát profehtastallat!” Maiddái fávttat spežžo su muhtui.

Peter biehttala Jesusa

66Peter lei vuollin šiljus. Muhtun bajimusbáhpa bálvánieida bođii dohko, 67ja go son oinnii Petera liekkadallamin, de son geahčai sutnje ja dajai: “Don maid ledjet dainna Jesusiin, nasaretlaččain.” 6814,68 Ja vuoncávaris biškkádii Sánit váilot muhtun giehtačállosiin.Muhto Peter biehttalii. “Mun in eisege ipmir maid don oaivvildat”, son dajai ja manai olggos olggut šilljui. Ja vuoncávaris biškkádii. 69Muhto nieida oinnii su fas ja dajai daidda geat ledje das: “Dát olmmái lea okta sis.” 70Peter biehttalii fas. Maŋŋelaš earátge geat ledje das, dadje Peterii: “Don leat vissásii okta sis, donhan maid leat galilealaš.” 71Muhto son garrudišgođii ja vuortnui: “Mun in dovdda dan olbmá gean birra dii hállabehtet.” 72

14,72
14,30
Seammás vuoncávaris biškkádii nuppádassii. De Peter muitái maid Jesus lei cealkán sutnje: “Ovdal go vuoncávaris bišku guovtte geardde, de don biehttalat mu golmma geardde.” Ja son čirrui.

15

Jesus Pilatusa ovddas

151

15,1
Luk 22,66
15,1 Pilatus romalaš virgeolmmái gii ráđđii Judea provinssa 26-36 m.Kr. ▶ Roma riika.Dakkaviđe iđedis bajimusbáhpat ráđđádalle vuorrasiiguin ja čáloahppavaččaiguin, oppa Ráđiin. Sii čatne Jesusa, dolvo su eret ja adde su Pilatusa háldui.

2Pilatus jearai Jesusis: “Leatgo don juvddálaččaid gonagas?” Jesus vástidii: “Ieš don dan dajat.” 3Bajimusbáhpat sivahalle su sakka, 4ja Pilatus jearai: “Itgo don vástit maidege? Almma don gulat mo sii sivahallet du!” 5

15,5
Jes 53,7
Mark 14,60č
Muhto Jesus ii šat vástidan maidege. Dat imaštahtii Pilatusa.

6Basiid áigge Pilatus lávii luoitit luovos ovtta fáŋgga, dan gean álbmot siđai. 715,7 Barabbas Muhtun giehtačállosiin lea “Jesus Barabbas”. >Matt 27,16. stuibmideddjiiguin Dáid stuimmiid várra dihte. Barabbas soaitá oassálastán romalaččaid vuostálastimii, dat dáhpáhuvai oalle dávjá (gč. Luk 13,1). Dat nohke juvddálaš sođiid ja Jerusalema duššadeami áigge 70 m.Kr.Muhtun gean namma lei Barabbas, lei giddagasas stuibmideddjiiguin geat ledje sorbmen olbmo stuimmiid siste. 8Pilatusa lusa lei čoahkkanan olmmošjoavku mii siđai su dahkat nugo son lávii. 9Pilatus jearai: “Dáhttubehtetgo mu luoitit luovos juvddálaččaid gonagasa?” 10Son oainnat diđii ahte bajimusbáhpat gáđašvuođas ledje addán Jesusa su gihtii. 11

15,11
Apd 3,13č
Muhto bajimusbáhpat oalgguhedje olbmuid sihtat su luoitit luovos baicca Barabbasa. 12Pilatus jearai fas álbmogis: “Maid mun dalle dagan dán olbmái gean dii gohčodehpet juvddálaččaid gonagassan?” 1315,13 Russiinávle russiinávlejupmi.Sii čurvo: “Russiinávle!” 14Pilatus jearai: “Maid baháid son lea dahkan?” Muhto sii čurvo vel jitnoseappot: “Russiinávle su!” 15Pilatus dáhtui dahkat olbmuid miela mielde ja luittii Barabbasa luovos, muhto Jesusa son spihččehii ja attii russiinávlejuvvot.

Soalddáhat bilkidit Jesusa

1615,16 fáktaveaga Romalaččain lei sierra soahteveahka mii lei biddjojuvvon Jerusalemii sihkkarastit ráfi ja ortnega stuorra basiid áigge. ▶ fáktaveahka.Soalddáhat dolvo Jesusa eatnanhearrá ladni šilljui ja rávke čoahkkái olles fáktaveaga. 17Sii gárvvuhedje sutnje purpurbiktasa ja bárgidedje bastilislátnjákruvnnu ja bidje dan su oaivái. 18De sii ripme dearvvahit su: “Dearvva, juvddálaččaid gonagas!” 19Sii cábme soppiin su oaivvi, čolge su ja čippostedje ja gopmirdedje su ovdii. 20Go sii ledje bilkidan su, de sii nulle sus purpurbiktasa, gárvvuhedje sutnje fas su iežas biktasiid ja vulge doalvut su russiinávlejuvvot.

Jesus russiinávlejuvvo

21

15,21
Rom 16,13
15,21 guoddit Jesusa ruossa navdimis ruossa doaresmuorra maid olbmot geat ledje dubmejuvvon jápmimii, fertejedje guoddit. >8,34. Aleksandros ja Rufus jáhkkimis dovddus namat álgosearvegottis. Rufus sáhttá leat seammá olmmoš gii namuhuvvo Rom 16,13.Sii bággejedje muhtun olbmá gii lei mannamin das meaddel, guoddit Jesusa ruossa. Son lei kyrenelaš Simon, Aleksandrosa ja Rufusa áhčči, gii lei boahtimin gávpogii. 22Sii dolvo Jesusa báikái man namma lea Golgata – dat lea Oaiveskálžobáiki. 2315,23 seaguhuvvon myrra >Matt 2,11. Myrras lea jámiheaddji váikkuhus go dat seaguhuvvo viidnái.Sii adde sutnje juhkat viinni masa lei seaguhuvvon myrra, muhto son ii váldán dan. 24
15,24
Sál 22,19
De sii russiinávlejedje su ja juogadedje su biktasiid ja vuorbádalle maid guhtege oaččui. 2515,25 goalmmát diibmu sullii diibmu 9 iđđedis. idja ja beaivi.Lei goalmmát diibmu go sii russiinávlejedje su. 26Bajilčálusin lei čállojuvvon váidda su vuostá: Juvddálaččaid gonagas. 27Oktan suinna sii russiinávlejedje guokte rievvára, nubbi su olgeš ja nubbi su gurut beallái. 28
15,28
Jes 53,12
15,28 Nu … searvái Dát vearsa váilu boarráseamos giehtačállosiin. Vrd. Jes 53,12; Luk 22,37.Nu ollašuvve čállagiid sánit: Son lohkkojuvvui láhkarihkkuid searvái. 29
15,29
Sál 22,8
109,25
Mark 14,58
Dat geat manne meattá, bárde oaivvi ja bilkidedje su: “Don gii gaikkut tempela ja hukset dan fas golmma beaivvis, 30beastte dal iežat ja njieja vuolás ruossas!” 31Seammá láhkái bilkidedje su maiddái bajimusbáhpat ja čáloahppavaččat. Sii dadje guhtet guoibmáseaset: “Earáid son gal lea beastán, muhto iežas ii veaje beastit. 32Njidjos dál ruossas – Messias, Israela gonagas! Go mii dan oaidnit, de mii oskut sutnje.” Maiddái dat geat leigga russiinávlejuvvon oktan suinna, hiddjideigga su.

Jesus jápmá

33

15,33
Am 8,9
15,33 Guđát diimmus sullii diibmu 12. ovccát diimmu sullii diibmu 15.Beaiveguovdil, guđát diimmus, sevnnjodii miehtá eatnama, ja seavdnjadas bisttii gitta ovccát diimmu rádjái. 34
15,34
Sál 22,2
15,34 Eloi … sabaktani Sitáhta lea čállojuvvon arameagillii.Ovccát diimmus Jesus čuorvvui alla jienain: “Eloi, Eloi, lema sabaktani?” Dat lea: “Ipmilan, Ipmilan, manne don leat mu guođđán?” 35Go muhtumat dain geat ledje das, gulle dan, de sii dadje: “Son čuorvu Elia.” 36
15,36
Sál 69,22
15,36 ettetviinnis Čáziin seaguhuvvon suvrra viidni maid soalddáhat ja bargoolbmot juhke goikui. Gč. Rut 2,14.Muhtun viehkalii njuoskadit guobbarasa ettetviinnis, bijai dan soabbegeahčái, attii sutnje juhkat ja dajai: “Gehččot dal, boahtágo Elia váldit su vuolás.” 37Muhto Jesus čurvii alla jienain ja attii vuoiŋŋas. 38
15,38
2 Mos 26,31eč
15,38 tempela ovdaloavdda navdimis loavdda mii earuhii bassi boaššu ja basimus boaššu tempelis. Vrd. 2 Mos 26,31–33; Hebr 9,3. ▶ tempel.Dalle tempela ovdaloavdda gaikánii guovdat, badjeravddas gitta vuolleravdii. 39Go čuohtásaoaivámuš gii čuoččui das su buohta, oinnii Jesusa mo son attii vuoiŋŋas, de son dajai: “Duođaid, dát olmmái lei Ipmila Bárdni!”

4015,40 Maria … Jakoba ja Josesa eadni sáhttá čujuhit guovtte olbmui: ▶ Maria ja Joses. Joses (Mark 6,3; 15,47) lea oanehis hápmi namas Josefos. Gč. Matt 27,56.Dobbelaččas ledje maiddái muhtun nissonat geahččamin. Das ledje Maria Magdalena, nubbi Maria gii lei nuorat Jakoba ja Josesa eadni, ja Salome. 41Sii ledje vádjolan Jesusa mielde juo Galileas ja bálvalan su. Das ledje maiddái ollu eará nissonat geat ledje boahtán Jerusalemii Jesusa mielde.

Jesus hávdáduvvo

42

15,42
5 Mos 21,22č
15,42 ráhkkananbeaivi bearjadat, beaivi go sii ráhkkanedje sabbahii. sabbat. Gč. Matt 27,62.Lei šaddan juo eahket; lei sabbaha ruohtta, ráhkkananbeaivi. 43Dalle dasa bođii arimatealaš Josef, gudnejahttojuvvon ráđđelahttu gii ieš vurddii Ipmila riikka. Son arvvai mannat Pilatusa ságaide ja ánuhii oažžut Jesusa rupmaša. 44Pilatus imaštii go gulai ahte Jesus lei juo jápmán. Son rávkkai lusas čuohtásaoaivámučča ja jearai leigo Jesus duođaid juo jápmán. 45Ja go oaivámuš duođaštii dan sutnje, de son attii Jesusa rupmaša Josefii. 46Josef osttii beallemasliinni, válddii Jesusa vuolás ruossas, giesai su liinni sisa ja bijai su hávdái mii lei čullojuvvon báktái. Hávddi uksaráiggi ovdii son fierahii geađggi. 47Maria Magdalena ja Josefa eadni Maria geahčaiga gosa Jesus hávdáduvvui.

16

Jesusa bajásčuožžileapmi

16116,1 njálggahájat vuoidasiid ovdal hávdádeami lei dábálaš vuoidat jábmi oljjuin ja botkkuhit njálggahájat máistagiid liikavárjju ala. Vrd. Joh 19,39č.Go sabbat lei vássán, de Maria Magdalena, Jakoba eadni Maria ja Salome oste njálggahájat vuoidasiid, vai besset mannat vuoidat Jesusa. 2Árrat iđedis vahku vuosttaš beaivvi go beaivváš badjánii, sii vulge hávddi lusa. 3Sii árvaledje guhtet guimmiideasetguin: “Gii veahkehivččii min ja fierahivččii geađggi hávddi uksaráiggi ovddas?” 4Muhto de sii oidne ahte geađgi lei fierahuvvon eret; dat lei hui stuorra geađgi. 5

16,5
Alm 7,913
Go sii ledje mannan hávddi sisa, de sii oidne olgeš bealde čohkkámin nuorra olbmá geas ledje gárvun guhkes vilges biktasat. Sii suorganedje. 6Muhto nuorra olmmái celkkii: “Allet suorgan. Dii ohcabehtet Jesus nasaretlačča gii lei russiinávlejuvvon. Son lea čuožžilan jábmiid luhtte, ii son leat dás. Gehččet, dá lea sadji gosa son biddjojuvvui. 7
16,7
14,28
Muhto mannet dal muitalit Peterii ja eará máhttájeddjiide: ‘Son manná din ovdal Galileai. Doppe dii beassabehtet oaidnit su, nugo son ieš celkkii didjiide.’” 816,8 danne go sii balle Daid sániiguin loahpahuvvo evangelium boarráseamos giehtačállosiin.Go nissonat bohte olggos, de sii báhtaredje hávddi luhtte doarggistemiin ja balus. Sii eai muitalan maidege geasage, danne go sii balle.

Jesus almmustuvvá máhttájeddjiidasas

9

16,9
Luk 8,2
16,9 V. 9-20 čužžot ođđaset giehtačállosiin, ja moadde girkoáhči namahit daid 2. jahkečuođis m.Kr. Oanehet loahppa lea eará ođđaset giehtačállosiin: “9. Muhto dan man birra sii ledje ožžon gohččuma, muitaledje dakkaviđe sidjiide geat ledje Petera mielde. Dán maŋŋil Jesus sáddii sin bokte olggos bassi ja nohkameahttun agálaš bestojumi sága, nuortan gitta oarjjás. Amen.”Go Jesus iđedis vahku vuosttaš beaivvi lei čuožžilan jábmiid luhtte, de son almmustuvai vuos Maria Magdalenai, geas son lei ádján olggos čieža bahás vuoiŋŋa. 10Maria vulggii das ja muitalii dan daidda geat ledje leamaš Jesusiin ja dál moraštedje ja čirro. 11Muhto sii eai jáhkkán, go sii gulle ahte Jesus lei eallimin ja ahte Maria lei oaidnán su. 12
16,12
Luk 24,13eč
16,12 eret gávpogis čujuha dan muitalussii mii lea Luk 24,13–35.Das maŋŋil Jesus almmustuvai eará hámis guoktásii sis, go soai leigga mannamin eret gávpogis. 13Maiddái dát guovttos manaiga muitalit earáide, muhto sii eai jáhkkán sudnuidege.

14

16,14
Luk 24,36eč
Joh 20,19eč
1 Kor 15,5
Maŋimustá Jesus almmustuvai oktanuppelohkái máhttájeaddjásis go sii ledje boradeamen. Son cuiggodii sin eahpeoskku ja váimmu garasvuođa, go sii eai lean jáhkkán daidda geat ledje oaidnán ahte son lei bajásčuožžilan.

15

16,15
13,10
Apd 1,8
Son celkkii sidjiide: “Mannet oppa máilbmái ja sárdnidehket evangeliuma buohkaide oppa sivdnádussii. 16
16,16
Joh 3,18
Apd 2,38
16,31
Dat gii dasa osku ja gásttašuvvo, bestojuvvo. Gii ii oskko, dat dubmejuvvo. 17
16,17
Apd 2,48,7
16,18
1 Kor 14,2eč
Dáid geat oskot, čuvvot dát mearkkat: Mu nammii sii ádjet olggos bahás vuoiŋŋaid, sárdnot ođđa gillii, 18
16,18
Luk 10,19
Apd 4,30
5,16
28,3eč
dohppejit gieđain gearbmašiid, ja jos sii juhket goddi mirkko, de dat ii sin vahágahte. Sii bidjet gieđaid buhcciid ala, ja dat dearvvašmuvvet.”

Jesus váldojuvvo albmái

19

16,19
Sál 110,1
1 Tim 3,16
Go Hearrá Jesus lei sárdnon sidjiide dán, de son váldojuvvui bajás albmái ja son čohkánii Ipmila olgeš beallái. 20
16,20
Apd 14,3
Hebr 2,4
Máhttájeaddjit vulge ja sárdnidedje buot guovlluin. Hearrá lei singuin ja duođaštii sáni mearkkaiguin.