Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
2

Nuortaeatnama viisát

212,1 Herodesa Herodes stuoris, gii Roma válddi áiggi ráđđii Bassi eatnama jagiid 37 – 4 o.Kr. Gč. Luk 1,5.Go Jesus lei riegádan Betlehemis Judeas gonagas Herodesa áiggi, de bohte muhtun viisát nuortan Jerusalemii. 2

2,2
4 Mos 24,17
2,2 su nástti Viisát čatne ođđa gonagasa boahtima dihto nástái.Sii jerre: “Gos lea dat juvddálaččaid gonagas gii dál lea riegádan? Mii oinniimet su nástti badjáneamen ja leat boahtán gudnejahttit su.” 3Go gonagas Herodes dan gulai, de son suorganii, ja oppa Jerusalem suinna. 4Son rávkkai čoahkkái álbmoga bajimusbáhpaid ja čáloahppavaččaid ja jearai sis gos Messias galggai riegádit. 5
2,5
Joh 7,42
Sii vástidedje: “Betlehemis Judeas, dasgo ná lea čállojuvvon profehta girjái: 6
2,6
Mi 5,1
Joh 10,11+
Don Betlehem Juda eatnamis it leat eisege heajumus Juda ráđđejeddjiin, dasgo dus boahtá ráđđejeaddji gii lea mu álbmoga Israela báimman.

7Dalle Herodes rávkkai suollemasat lusas viisáid ja jearahii sis áiggi goas násti lei ihtán. 8Dasto son vuolggahii sin Betlehemii ja dajai: “Mannet dohko ja jearahehket visot máná hárrái. Ja go gávdnabehtet dan, de dieđihehket munnje, vai munge beasašin boahtit dohko ja gudnejahttit su.” 9Go viisát ledje gullan gonagasa sániid, de sii vulge. Násti maid sii ledje oaidnán badjáneamen, manai sin ovddas. Go násti bođii dan báikki badjelii gos mánná lei, de dat orustii dasa. 10Olbmát oidne nástti, ja sii illosedje sakka. 11

2,11
Sál 72,10č
Jes 60,6
2,11 myrra myrramuora njálggahájat sáhppi, mii geavahuvvui vuoidasiin ja parfymas. ▶ Suovvasat ja myrra namahuvvojit dávjá ovttas Boares testamenttas. Vrd. Sál 45,9; All 3,6–11.Sii manne vissui ja oidne máná ja su eatni Maria. Dalle sii luoitádedje eatnamii ja gudnejahtte máná, rahpe giissáideaset ja adde sutnje attáldagaid: golli, suovvasiid ja myrra. 12Niegus Ipmil várrii viisáid máhccamis Herodesa lusa, ja nu sii manne eará geainnu ruoktot iežaset eatnamii.

Báhtareapmi Egyptii

13Go viisát ledje vuolgán, de Hearrá eŋgel almmustuvai Josefii niegus ja celkkii: “Čuožžil, váldde mielddát máná ja su eatni ja báhtar Egyptii. Oro doppe dassážii go mun gohčun du máhccat, dasgo Herodes áigu ozahit máná ja goddit su.” 14Josef čuožžilii, válddii ihkku mielddis máná ja su eatni ja vulggii Egyptii. 15

2,15
Hos 11,1
Doppe son orui gitta dassážii go Herodes lei jápmán, vai ollašuvvá dat maid Hearrá lei cealkán profehta bokte: Egyptas mun rávken bárdnán.

Mánáidgoddin Betlehemis

16Go Herodes árvidii ahte viisát ledje beahttán su, de son moaráhuvai. Son gottihii Betlehemis ja dan birrasis buot guovttejahkásaš ja das nuorat bárdnemánáid; dat lei dat áigi maid son lei jearahan viisáin. 17Dalle ollašuvai dat maid Hearrá lea cealkán profehta bokte: 18

2,18
Jer 31,15
Čuorvvas gullo Ramas, čierrun ja garra bárgun: Rakel čierru mánáidis iige fuola jeđđehusas, danne go sii eai leat šat.

Egyptas Nasaretii

19Go Herodes lei jápmán, de Hearrá eŋgel almmustuvai Egyptas Josefii niegus 20

2,20
2,13
ja celkkii: “Čuožžil, váldde mielddát máná ja su eatni ja máhca Israela eatnamii. Dat geat bivde máná heakka, leat jápmán.” 21Josef čuožžilii, válddii mielddis máná ja su eatni ja máhcai Israela eatnamii. 22
2,22
Luk 1,26
2,39
2,22 Arkelaos eatnanhearrá gii ráđđii Samaria, Judea ja Idumea 4 o.Kr. – 6 m.Kr. ▶ Herodesa sohka.Muhto go son gulai ahte Arkelaos lei šaddan Judea gonagassan áhčis Herodesa maŋŋil, de son ii duostan mannat dohko. Niegus son rávvejuvvui mannat Galileai, 23
2,23
Duop 13,5–7
ja doppe son ásai gávpogii man namma lei Nasaret. Nu dáhpáhuvai vai ollašuvvá dat mii lea celkojuvvon profehtaid bokte, ahte son gohčoduvvo nasaretlažžan. 2,23 dat mii lea celkojuvvon profehtaid bokte Ii leat čielggas guđe Boares testamentta girjjiide dát čujuha.