Sabbaha hearrá
61
Muhtun sabbaha Jesus váccii gordnebealddu čađa, ja su máhttájeaddjit dohpo gordneoivviid, ruvvejedje daid gieđaid gaskkas ja borre. 2Muhtun farisealaččat dadje: “Manne dii dahkabehtet dan mii ii leat lobálaš sabbahin?” 3
Jesus vástidii: “Ehpetgo dii leat lohkan maid David dagai, go son ja su olbmát ledje nealgumin? 46,4 Ipmila vissui dán oktavuođas Noba bassibáiki Jerusalema lahka. Gč. 1 Sam 21,1. oaffarláibbiid láibi mii biddjojuvvui bassibáikki ovdii oaffarattáldahkan Hearrái. Báhpat molso daid juohke sabbaha ja dalle lei lohpi borrat láibbiid. Vrd. 3 Mos 24,5–9; 1 Sam 21,1–6. ▶ oaffar ja soabahus.Son manai Ipmila vissui ja válddii oaffarláibbiid, borai ja attii maiddái olbmáidasas, vaikko dušše báhpain lea lohpi daid borrat.” 5Ja Jesus celkkii sidjiide: “Olbmobárdni lea sabbaha hearrá.”
6Muhtun eará sabbaha Jesus manai synagogai ja oahpahii. Doppe lei olmmái gean olgeš giehta lei ástan. 7
6,7 sabbahin >4,16.Čáloahppavaččat ja farisealaččat dárkojedje Jesusa, buoridivččiigo son sabbahin, danne go sii ohce ákka vai besset váidit su. 8Muhto Jesus diđii maid sii jurddašedje, ja celkkii olbmái gean giehta lei ástan: “Čuožžil ja boađe deike.” Olmmái čuožžilii ja loaiddastii ovdan. 9Jesus celkkii: “Vástidehket munnje: Goabbá lea lobálaš sabbahin, dahkat buriid vai dahkat baháid, gádjut heakka vai heavahit olbmo?” 10Son geahčai buohkaide geat ledje das čuožžumin, ja celkkii olbmái: “Geige gieđa.” Olmmái dagai nu, ja su giehta šattai fas dearvvašin. 11Dalle láhkadovdit ja farisealaččat vašáskedje ja árvališgohte gaskaneaset maid galggašedje dahkat Jesusii.
Guoktenuppelohkái apostala
12Daid áiggiid Jesus manai várrái rohkadallat, ja oppa ija son rohkadalai doppe Ipmila. 13
6,13 apostalin greikkagiel sátni mii mearkkaša “áirras”. Olbmos lei váldi sárdnut iežas hearrá sajis. ▶ apostal.Go beaivi šattai, de son rávkkai lusas máhttájeddjiidis ja válljii sis guoktenuppelohkása geaid gohčodii apostalin. 146,14 Peter greikkagiel sátni Petros lea jorgaluvvon arameagiel sánis Kefa mii mearkkaša “bákti”.Sii ledje Simon gean son gohčodii maid Peterin, su viellja Andreas, Jakob ja Johannes, Filip ja Bartolomeus, 156,15 selotan greikkagiela mielde “áŋgirdeaddji”. Matt 10,4 mielde sus lei liigenamma Kananeos, mii arameagiela mielde mearkkaša seammá go selota. ▶ selotat.Matteus ja Tomas, Jakob Alfeusa bárdni ja Simon gii gohčoduvvui selotan, 166,16 Jakoba bárdni ▶ Jakob. Iskariot Sáni mearkkašupmi ii leat čielggas. Sáhttá čatnasit arameagiel sátnái mii mearkkaša “behtolaš”, nubbi vejolašvuohta lea “Kerijota olmmoš”, Kerijot lea gávpot Judeas.Judas, Jakoba bárdni, ja Judas Iskariot, gii šattai beahttin.
Jesus buorida buhcciid
176,17 Tyros ja Sidon gávpogat Foinikia rittus Gaskameara lahka. Evangeliumiin dat govvidit báhkinlaš máilmmi ja dan ássiid Israela álbmoga vuostegeahččin. Vrd. Matt 15,21; Mark 3,8; Luk 6,17.Dasto Jesus njiejai váris oktan singuin ja bisánii muhtun duolbadassii. Doppe ledje ollugat su máhttájeddjiin ja eatnat olbmot oppa Judeas, Jerusalemis ja Tyrosa ja Sidona riddoguovlluin. 18
Sii buohkat ledje boahtán gullat Jesusa ja dearvvašmahttojuvvot buozalvasain. Maiddái dat geain ledje buhtismeahttun vuoiŋŋat, šadde dearvvašin. 19
Luk 8,45č
Buohkat geahččaledje guoskkahit su, danne go sus vulggii fápmu mii buoridii buohkaid.
Ávdugassan máidnumat
20
6,20 Ávdugasat Greikkagiel sátni vástida hámi dáfus hebreagiel dajaldaga mas olbmui sávvet lihku dálážii ja boahtteáigái. ▶ ávdugassan máidnumat.Jesus geahčai máhttájeddjiidasas ja celkkii:
“Ávdugasat lehpet dii geafit,
Ipmila riika lea din.
21
Jer 31,25
Alm 7,16č
Ávdugasat dii geat dál nealgubehtet,
dii gallehuvvobehtet.
Ávdugasat dii geat dál čierrubehtet,
dii oažžubehtet boagustit.
22
Joh 15,19
16,2
1 Pet 4,14
Ávdugasat lehpet dii, go dii Olbmobártni dihte vašuhuvvobehtet ja olgguštuvvobehtet, go olbmot bilkidit din ja fasttášit din nama.
23
Matt 23,30eč
Apd 5,41
7,52
Jak 5,10
Illudehket dalle ja njuikkodehket ávus, dasgo din bálká lea stuoris almmis. Seammá ládje sin áhčit dahke profehtaide.
Vuoi din, riggát!
24
Luk 16,25
Jak 5,1
Muhto vuoi din geat lehpet riggát,
dii lehpet juo ožžon jeđđehusa.
25
Vuoi din geat dál lehpet gallánan,
dii šaddabehtet vel nealgut.
Vuoi din geat dál boagustehpet,
dii šaddabehtet moraštit ja čierrut.
26
Vuoi din go buohkat rámidit din.
Seammá ládje sin áhčit dahke
vearreprofehtaide.
Ráhkistehket vašálaččaid
27Muhto didjiide geat gullabehtet mu, mun cealkkán: Ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid daidda geat din vašuhit, 28
1 Kor 4,12
1 Pet 3,9
buressivdnidehket daid geat din garuhit, rohkadallet daid ovddas geat din cielahit. 29Jos muhtun doške du nirrii, jorgal sutnje maiddái nuppi niera. Jos muhtun rivve dus oalgebiktasa, divtte su váldit maiddái báiddi. 30Atte juohkehažžii gii dus sihtá juoidá, alege gáibit ruoktot das gii dus váldá juoidá.
31Nugo dii dáhttubehtet olbmuid dahkat alcceseattet, nu dahket sidjiide. 32Jos dii ráhkistehpet daid geat din ráhkistit, de leago das giitámuš? Velá suttolaččatge ráhkistit daid geat sin ráhkistit. 33
Ja jos dii dahkabehtet buriid daidda geat didjiide dahket buriid, de leago das giitámuš? Nu dahket suttolaččatge. 34
Ja jos dii lonebehtet daidda geain doaivubehtet oažžut ruoktot, leago das giitámuš? Suttolaččatge lonejit suttolaččaide, go dihtet ahte ožžot ruoktot seammá ollu. 35Muhto ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid ja lonejehket vuorddekeahttá maidege ruoktot. Dalle din bálká lea stuoris ja dii šaddabehtet Alimusa mánnán, dasgo son lea buorre giitemeahttumiidda ja baháide. 36
Lehket váibmoláđđásat, nugo din Áhččige lea váibmoláđis.
Allet dubme
37Allet dubme, de ehpet diige dubmejuvvo. Allet cealkke geange sivalažžan, de ehpet diige celkojuvvo sivalažžan. Luitet friddjan, de diige luitojuvvobehtet friddjan. 38Addet, de oažžubehtet. Buori mihtu, šluvgojuvvon, dekčojuvvon ja ravddaid dási oažžubehtet askái. Dasgo mainna mihtuin dii mihtidehpet, dainna didjiidege mihtiduvvo.”
39
23,1624
Rom 2,19
Son sártnui sidjiide vel veardádusaiguin: “Máhttágo čalmmeheapme oahpistit čalmmeheami? Soai goappašagat dalle gahččaba roggái. 40
Joh 13,16
15,20
Máhttájeaddji ii leat oahpaheaddjis alit, muhto go son lea ollásit oahppan, de son lea nugo su oahpaheaddji. 41Manne don oainnát riba vieljat čalmmis, muhto it fuopmáš hirssa iežat čalmmis? 42Mo don sáhtát dadjat vielljasat: ‘Vieljažan, divtte mu váldit riba eret du čalmmis’? Ithan don oainne hirssa iežat čalmmis. Don guoktilaš! Gease vuos hirssa eret iežat čalmmis, ja de easkka don oainnát váldit riba eret vieljat čalmmis.
Muorra ja šaddosat
43Buorre muorra ii šaddat heajos šaddosiid iige heajos muorra buriid šaddosiid. 44Muora dovdá dan šaddosis. Eaihan fiikonat čoggojuvvo gáskálasain eaige viidnemuorjjit bastilislánjáin. 45Buorre olmmoš buktá ovdan buriid iežas váimmu buorrevuođa vuorkkás, bahás olmmoš buktá ovdan baháid iežas bahávuođa vuorkkás. Mii váimmu deavdá, dan njálbmi sárdnu.
Guokte huksejeaddji
46
Jak 1,22
Manne dii dadjabehtet munnje: ‘Hearrá, Hearrá’, muhto ehpet daga maid mun cealkkán? 47Mun muitalan didjiide gean láhkásaš lea dat gii boahtá mu lusa, gullá mu sániid ja dahká daid mielde. 48Son lea dego olmmoš gii viesu huksedettiin goaivvui čiekŋalassii ja bijai vuođđudusa bávtti ala. Go čázit dulve ja čuhce viesu njeaiga, de dat ii lihkkasan, danne go dat lei huksejuvvon bures. 49
Esek 13,10eč
Muhto dat gii gullá muhto ii daga dan mielde, lea dego olmmoš gii huksii viesu eatnama ala almmá vuođu haga. Go čázit čuhce viesu njeaiga, de dat gahčai dallánaga ja billašuvai oalát.”