Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
5

Guollesálaš. Vuosttaš máhttájeaddjit

515,1 Gennesaretjávrri jávri mii eará sajiin gohčoduvvo Galileajávrin (vrd. Matt 4,18; 15,29; Mark 1,16; 7,31; Joh 6,1) dahje Tiberiasjávrin (vrd. Joh 6,1; 21,1).Go Jesus muhtun beaivvi lei čuožžumin Gennesaretjávrri gáttis ja olbmot bahkkejedje sutnje vai besset gullat Ipmila sáni, 25,2 firpmiideaset Nuohtis mii adnojuvvui fanasbivddus, ledje golbma fierpmi mat sáhtte leat 15 mehtera guhku.de son oinnii jávregáttis guokte fatnasa. Bivdit ledje mannan dain eret ja ledje doidimin firpmiideaset. 3

5,3
Mark 3,9
Jesus manai nuppi fatnasii, mii gulai Simonii, ja dáhtui su sirdit veaháš gáttis eret. De son čohkánii ja oahpahii olbmuid fatnasis.

4

5,4
Joh 21,6
Go Jesus lei geargan sárdnumis, de son celkkii Simonii: “Suhket fávlái ja suhppot firpmiid.” 55,5 Oahpaheaddji namahus adnojuvvon čujuhit juvddálaš láhkaoahpaheddjiide.Simon vástidii: “Oahpaheaddji, mii leat bargan geažos ija eatge leat ožžon maidege. Muhto mun suhppen vel fierpmi, go don gohčut.” 6Sii dahke nu ja fidnejedje nu stuorra guollehivvodaga ahte sin fierbmi gaikánišgođii. 7Sii sevve guimmiideaset geat ledje nuppi fatnasis, boahtit veahkkin. Sii bohte ja devde goappašiid fatnasiid nu ahte dat goasii vudjo. 8Go Simon Peter dan oinnii, de son luoitádii Jesusa julggiid ovdii ja dajai: “Hearrá, mana eret mu luhtte! Mun lean suttolaš olmmái.” 9Stuorra sálaš lei hirpmástuhttán su ja buohkaid geat ledje suinna, 10nu maiddái Sebedeusa bártni guoktá Jakoba ja Johannesa geat leigga Simona bivdoguoimmit. Muhto Jesus celkkii Simonii: “Ale bala. Dás maŋás don bivddát olbmuid.” 11
5,11
18,28
De sii suhke gáddái, guđđe buot ja čuvvo Jesusa.

Jesus buorida spihtálačča

125,12 spihtálnaga Sátni čujuha liikedávdii. ▶ spihtáldávda.Go Jesus lei muhtun gávpogis, de su lusa bođii olmmái gii lei áibbas spihtálnaga. Go son oinnii Jesusa, de son luoitádii su ovdii muđolassii ja ánuhii: “Hearrá! Jos don dáhtut, de don veaját buhtistit mu.” 13Jesus geigii gieđa, guoskkahii su ja celkkii: “Mun dáhtun. Šatta buhtisin.” Dallánaga spihtáldávda jávkkai. 14

5,14
3 Mos 14,2eč
Luk 17,14
Jesus gilddii su muitaleames dan geasage ja celkkii: “Mana čájehit iežat báhppii ja oaffaruša buhtástusastat oaffara, nugo Moses lea gohččon, duođaštussan sidjiide.” 15Jesusa beaggin viidánii ain, ja ollu olbmot čoahkkanedje gullat su ja buoriduvvot buohcuvuođaineaset. 16
5,16
4,42+
Muhto son manai ávdin báikkiide rohkadallat.

Jesus buorida lámis olbmá

175,17 farisealaččat farisealaččat. láhkaoahpaheaddjit dás oassi farisealaččaid joavkkus. ▶ čáloahppavaččat.Go Jesus muhtun beaivvi fas oahpahii, de muhtun farisealaččat ja láhkaoahpaheaddjit čohkkájedje guldaleamen su. Sii ledje boahtán buot Galilea giliin, Judeas ja Jerusalemis. Jesusis váikkuhii Hearrá fápmu, nu ahte son sáhtii buoridit. 18Muhtun olbmát gudde dohko guoddinseaŋggas lámis olbmá. Sii vigge buktit su sisa ja bidjat Jesusa ovdii. 195,19 diillaid Dáhkkebielkkát dolle badjin duolba dáhki. Bielkkáid gaskii barde ja botnje rissiid maid gokče láirá- ja suoidneseaguhusain. Romalaš viesuin ledje dábálaččat dáhkkegeađggit mat ledje ráhkaduvvon boldojuvvon láirrás.Muhto olbmuid eatnatvuođa dihte sii eai goit sáhttán buktit su sisa, ja nu sii gorgŋo dáhki ala, luvvejedje diillaid ja luite buohcci oktan guoddinseaŋggain aiddo Jesusa ovdii. 20

5,20
7,48
Go Jesus oinnii sin oskku, de son celkkii: “Ustiban, du suttut leat addojuvvon ándagassii.” 21
5,21
Sál 103,3
Jes 43,25
1 Joh 1,9
5,21 čáloahppavaččat oahpaheaddjit geat galge čilget lága juvddálaš searvevuodas. ▶ čáloahppavaččat.Dalle čáloahppavaččat ja farisealaččat jurddašedje: “Mii olbmáid dát lea? Sonhan bilkida Ipmila. Gii sáhttá addit suttuid ándagassii earret Ipmila?” 22Jesus diđii maid sii jurddašedje ja celkkii sidjiide: “Maid dii jurddašehpet váimmusteattet? 23Goappá lea álkit dadjat: ‘Du suttut leat addojuvvon dutnje ándagassii’, vai dadjat: ‘Lihka ja vázzil’? 245,24 Olbmobártnis namahus maid Jesus ieš geavaha dávjjimusat alddis. Vrd. Dan 7,13č. ▶ Olbmobárdni.Muhto vai diehtibehtet ahte Olbmobártnis lea váldi eatnama alde addit suttuid ándagassii” – ja son sártnui lámis olbmái – “mun cealkkán dutnje: Čuožžil, váldde seaŋggat ja mana ruoktot.” 25Ja dallánaga olmmái čuožžilii buohkaid oaidnut, válddii seaŋgga maid alde lei veallán, vulggii ruoktot ja máinnui Ipmila. 26Buohkat hirpmástuvve ja máidno Ipmila. Balus sii dadje: “Odne mii leat oaidnán dakkára mii ii leat jáhkkimis.”

Jesus rávká Levi

275,27 tuolloviesu Kapernaum lei deaŧalaš gávpegeainnu Via Marisa guoras Syria ja Gaskameara gaskkas. ▶ tuollu. Levi Matt 9,9 nubbi namma lea Matteus.Dasto Jesus vulggii doppe ja oinnii Levi-nammasaš tuollára čohkkámin tuolloviesu olggobealde. Jesus celkkii sutnje: “Čuovo mu!” 28Levi guđii visot, čuožžilii ja čuovui Jesusa.

29Levi ráhkadii dasto Jesusii stuorra guossemállásiid iežas viesus, ja ollu tuollárat ja earrásat ledje boradeamen sudnuin. 30

5,30
15,2
5,30 máhttájeddjiide Maiddái farisealaččain ja čáloahppavaččain ledje oahppit geat gohčoduvvojedje ▶ máhttájeaddjin. tuolláriiguin ja suttolaččaiguin Romalaččat gáibidedje tuolu ja divadiid gávpeolbmuin ja earrásiin, ja sii láigohedje dan doaimma dihto olbmuide. Tuollárat eai álo máššan bearramis eanet tuolu go lei lohpi (Luk 3,12č). Juvddálaččat geat válde dakkár barggu adnojedje buhtismeahttumin. Sin eatnama olbmot futno sin ja atne sin suttolaččaid dásis.Muhto farisealaččat ja čáloahppavaččat geat gulle sidjiide, nimmorišgohte ja dadje Jesusa máhttájeddjiide: “Manne dii boradehpet ja juhkabehtet tuolláriiguin ja suttolaččaiguin?” 31Jesus vástidii sidjiide: “Eai dearvvaš olbmot dárbbaš dálkkasteaddji, muhto buohccit. 32
5,32
19,10
1 Tim 1,15
In mun leat boahtán rávkat vanhurskásiid, muhto suttolaččaid, vai sii jorgalit.”

Headjaguossit eai fástut

335,33 fástudit luohpat juhkamis ja borramis. Jesusa áigge lei dábálaš ahte juvddálaččat geat čuvvo lága, fástudedje guktii vahkkui. ▶ fástu.Sii dadje Jesusii: “Johannesa máhttájeaddjit fástudit dávjá ja rohkadallet, nu maiddái farisealaččaid máhttájeaddjit, muhto du máhttájeaddjit borret ja juhket.” 34

5,34
Jes 62,5
Matt 9,15
Joh 3,29
2 Kor 11,2
Ef 5,23eč
Alm 19,7
Son vástidii: “Oaččuhehpetgo dii headjagussiid fástudit dalle go irgi lea ain sin luhtte? 35Muhto boahtá áigi go irgi váldojuvvo sin luhtte eret, ja dalle sii fástudit.”

36Jesus muitalii vel sidjiide veardádusa: “Ii oktage váldde bihtá ođđa biktasis ja bija dan duokŋasin boares biktasii. Dasgo dalle ođđa bivttas gaikána, iige duokŋasge mii lea váldojuvvon ođđa biktasis, heive boares biktasii. 375,37 viidneseahkaide Varas viidni fertii ráddjojuvvot ođđa viidneseahkaide mat vatnet eaige luoddan go viidni geavvá.Iige oktage leike varas viinni boares viidneseahkaide. Dasgo dalle varas viidni ludde boares viidneseahkaid, viidni golgá eatnamii ja viidneseahkat billašuvvet. 38Varas viinni galgá baicca leiket ođđa viidneseahkaide. 39Ii oktage gii lea juhkan boares viinni, hálit varas viinni. Son atná boares viinni buorebun.”

6

Sabbaha hearrá

61

6,1
5 Mos 23,25
Muhtun sabbaha Jesus váccii gordnebealddu čađa, ja su máhttájeaddjit dohpo gordneoivviid, ruvvejedje daid gieđaid gaskkas ja borre. 2Muhtun farisealaččat dadje: “Manne dii dahkabehtet dan mii ii leat lobálaš sabbahin?” 3
6,3
1 Sam 21,1eč
Jesus vástidii: “Ehpetgo dii leat lohkan maid David dagai, go son ja su olbmát ledje nealgumin? 46,4 Ipmila vissui dán oktavuođas Noba bassibáiki Jerusalema lahka. Gč. 1 Sam 21,1. oaffarláibbiid láibi mii biddjojuvvui bassibáikki ovdii oaffarattáldahkan Hearrái. Báhpat molso daid juohke sabbaha ja dalle lei lohpi borrat láibbiid. Vrd. 3 Mos 24,5–9; 1 Sam 21,1–6. ▶ oaffar ja soabahus.Son manai Ipmila vissui ja válddii oaffarláibbiid, borai ja attii maiddái olbmáidasas, vaikko dušše báhpain lea lohpi daid borrat.” 5Ja Jesus celkkii sidjiide: “Olbmobárdni lea sabbaha hearrá.”

6Muhtun eará sabbaha Jesus manai synagogai ja oahpahii. Doppe lei olmmái gean olgeš giehta lei ástan. 7

6,7
14,1eč
6,7 sabbahin >4,16.Čáloahppavaččat ja farisealaččat dárkojedje Jesusa, buoridivččiigo son sabbahin, danne go sii ohce ákka vai besset váidit su. 8Muhto Jesus diđii maid sii jurddašedje, ja celkkii olbmái gean giehta lei ástan: “Čuožžil ja boađe deike.” Olmmái čuožžilii ja loaiddastii ovdan. 9Jesus celkkii: “Vástidehket munnje: Goabbá lea lobálaš sabbahin, dahkat buriid vai dahkat baháid, gádjut heakka vai heavahit olbmo?” 10Son geahčai buohkaide geat ledje das čuožžumin, ja celkkii olbmái: “Geige gieđa.” Olmmái dagai nu, ja su giehta šattai fas dearvvašin. 11Dalle láhkadovdit ja farisealaččat vašáskedje ja árvališgohte gaskaneaset maid galggašedje dahkat Jesusii.

Guoktenuppelohkái apostala

12Daid áiggiid Jesus manai várrái rohkadallat, ja oppa ija son rohkadalai doppe Ipmila. 13

6,13
Apd 1,13č
6,13 apostalin greikkagiel sátni mii mearkkaša “áirras”. Olbmos lei váldi sárdnut iežas hearrá sajis. ▶ apostal.Go beaivi šattai, de son rávkkai lusas máhttájeddjiidis ja válljii sis guoktenuppelohkása geaid gohčodii apostalin. 146,14 Peter greikkagiel sátni Petros lea jorgaluvvon arameagiel sánis Kefa mii mearkkaša “bákti”.Sii ledje Simon gean son gohčodii maid Peterin, su viellja Andreas, Jakob ja Johannes, Filip ja Bartolomeus, 156,15 selotan greikkagiela mielde “áŋgirdeaddji”. Matt 10,4 mielde sus lei liigenamma Kananeos, mii arameagiela mielde mearkkaša seammá go selota. ▶ selotat.Matteus ja Tomas, Jakob Alfeusa bárdni ja Simon gii gohčoduvvui selotan, 166,16 Jakoba bárdni Jakob. Iskariot Sáni mearkkašupmi ii leat čielggas. Sáhttá čatnasit arameagiel sátnái mii mearkkaša “behtolaš”, nubbi vejolašvuohta lea “Kerijota olmmoš”, Kerijot lea gávpot Judeas.Judas, Jakoba bárdni, ja Judas Iskariot, gii šattai beahttin.

Jesus buorida buhcciid

176,17 Tyros ja Sidon gávpogat Foinikia rittus Gaskameara lahka. Evangeliumiin dat govvidit báhkinlaš máilmmi ja dan ássiid Israela álbmoga vuostegeahččin. Vrd. Matt 15,21; Mark 3,8; Luk 6,17.Dasto Jesus njiejai váris oktan singuin ja bisánii muhtun duolbadassii. Doppe ledje ollugat su máhttájeddjiin ja eatnat olbmot oppa Judeas, Jerusalemis ja Tyrosa ja Sidona riddoguovlluin. 18

6,18
4,40č
Sii buohkat ledje boahtán gullat Jesusa ja dearvvašmahttojuvvot buozalvasain. Maiddái dat geain ledje buhtismeahttun vuoiŋŋat, šadde dearvvašin. 19
6,19
Matt 14,36
Luk 8,45č
Buohkat geahččaledje guoskkahit su, danne go sus vulggii fápmu mii buoridii buohkaid.

Ávdugassan máidnumat

20

6,20
Jes 61,1
6,20 Ávdugasat Greikkagiel sátni vástida hámi dáfus hebreagiel dajaldaga mas olbmui sávvet lihku dálážii ja boahtteáigái. ▶ ávdugassan máidnumat.Jesus geahčai máhttájeddjiidasas ja celkkii:

“Ávdugasat lehpet dii geafit,

Ipmila riika lea din.

21

6,21
Sál 126,5č
Jer 31,25
Alm 7,16č
Ávdugasat dii geat dál nealgubehtet,

dii gallehuvvobehtet.

Ávdugasat dii geat dál čierrubehtet,

dii oažžubehtet boagustit.

22

6,22
Jes 66,5
Joh 15,19
16,2
1 Pet 4,14
Ávdugasat lehpet dii, go dii Olbmobártni dihte vašuhuvvobehtet ja olgguštuvvobehtet, go olbmot bilkidit din ja fasttášit din nama.

23

6,23
2 Muit 36,16
Matt 23,30eč
Apd 5,41
7,52
Jak 5,10
Illudehket dalle ja njuikkodehket ávus, dasgo din bálká lea stuoris almmis. Seammá ládje sin áhčit dahke profehtaide.

Vuoi din, riggát!

24

6,24
Jes 5,8eč
Luk 16,25
Jak 5,1
Muhto vuoi din geat lehpet riggát,

dii lehpet juo ožžon jeđđehusa.

25

6,25
Jes 65,13č
Vuoi din geat dál lehpet gallánan,

dii šaddabehtet vel nealgut.

Vuoi din geat dál boagustehpet,

dii šaddabehtet moraštit ja čierrut.

26

6,26
Jak 4,4
Vuoi din go buohkat rámidit din.

Seammá ládje sin áhčit dahke

vearreprofehtaide.

Ráhkistehket vašálaččaid

27Muhto didjiide geat gullabehtet mu, mun cealkkán: Ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid daidda geat din vašuhit, 28

6,28
Rom 12,1417
1 Kor 4,12
1 Pet 3,9
buressivdnidehket daid geat din garuhit, rohkadallet daid ovddas geat din cielahit. 29Jos muhtun doške du nirrii, jorgal sutnje maiddái nuppi niera. Jos muhtun rivve dus oalgebiktasa, divtte su váldit maiddái báiddi. 30Atte juohkehažžii gii dus sihtá juoidá, alege gáibit ruoktot das gii dus váldá juoidá.

31Nugo dii dáhttubehtet olbmuid dahkat alcceseattet, nu dahket sidjiide. 32Jos dii ráhkistehpet daid geat din ráhkistit, de leago das giitámuš? Velá suttolaččatge ráhkistit daid geat sin ráhkistit. 33

6,33
14,12
Ja jos dii dahkabehtet buriid daidda geat didjiide dahket buriid, de leago das giitámuš? Nu dahket suttolaččatge. 34
6,34
3 Mos 25,35č
Ja jos dii lonebehtet daidda geain doaivubehtet oažžut ruoktot, leago das giitámuš? Suttolaččatge lonejit suttolaččaide, go dihtet ahte ožžot ruoktot seammá ollu. 35Muhto ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid ja lonejehket vuorddekeahttá maidege ruoktot. Dalle din bálká lea stuoris ja dii šaddabehtet Alimusa mánnán, dasgo son lea buorre giitemeahttumiidda ja baháide. 36
6,36
2 Mos 34,6
Lehket váibmoláđđásat, nugo din Áhččige lea váibmoláđis.

Allet dubme

37Allet dubme, de ehpet diige dubmejuvvo. Allet cealkke geange sivalažžan, de ehpet diige celkojuvvo sivalažžan. Luitet friddjan, de diige luitojuvvobehtet friddjan. 38Addet, de oažžubehtet. Buori mihtu, šluvgojuvvon, dekčojuvvon ja ravddaid dási oažžubehtet askái. Dasgo mainna mihtuin dii mihtidehpet, dainna didjiidege mihtiduvvo.”

39

6,39
Matt 15,14
23,1624
Rom 2,19
Son sártnui sidjiide vel veardádusaiguin: “Máhttágo čalmmeheapme oahpistit čalmmeheami? Soai goappašagat dalle gahččaba roggái. 40
6,40
Matt 10,24č
Joh 13,16
15,20
Máhttájeaddji ii leat oahpaheaddjis alit, muhto go son lea ollásit oahppan, de son lea nugo su oahpaheaddji. 41Manne don oainnát riba vieljat čalmmis, muhto it fuopmáš hirssa iežat čalmmis? 42Mo don sáhtát dadjat vielljasat: ‘Vieljažan, divtte mu váldit riba eret du čalmmis’? Ithan don oainne hirssa iežat čalmmis. Don guoktilaš! Gease vuos hirssa eret iežat čalmmis, ja de easkka don oainnát váldit riba eret vieljat čalmmis.

Muorra ja šaddosat

43Buorre muorra ii šaddat heajos šaddosiid iige heajos muorra buriid šaddosiid. 44Muora dovdá dan šaddosis. Eaihan fiikonat čoggojuvvo gáskálasain eaige viidnemuorjjit bastilislánjáin. 45Buorre olmmoš buktá ovdan buriid iežas váimmu buorrevuođa vuorkkás, bahás olmmoš buktá ovdan baháid iežas bahávuođa vuorkkás. Mii váimmu deavdá, dan njálbmi sárdnu.

Guokte huksejeaddji

46

6,46
Mal 1,6
Jak 1,22
Manne dii dadjabehtet munnje: ‘Hearrá, Hearrá’, muhto ehpet daga maid mun cealkkán? 47Mun muitalan didjiide gean láhkásaš lea dat gii boahtá mu lusa, gullá mu sániid ja dahká daid mielde. 48Son lea dego olmmoš gii viesu huksedettiin goaivvui čiekŋalassii ja bijai vuođđudusa bávtti ala. Go čázit dulve ja čuhce viesu njeaiga, de dat ii lihkkasan, danne go dat lei huksejuvvon bures. 49
6,49
Sát 10,25
Esek 13,10eč
Muhto dat gii gullá muhto ii daga dan mielde, lea dego olmmoš gii huksii viesu eatnama ala almmá vuođu haga. Go čázit čuhce viesu njeaiga, de dat gahčai dallánaga ja billašuvai oalát.”

7

Jesus ja Kapernauma čuohtásaoaivámuš

71Go Jesus lei sárdnon álbmogii buot dán, de son vulggii Kapernaumii. 2Muhtun čuohtásaoaivámučča bálvaleaddji lei buohcamin ja lahka jámi. Čuohtásaoaivámuš anii bálvaleaddji stuorra árvvus, 37,3 juvddálaččaid vuorrasiid jáhkkimis báikkálaš gávpotráđi lahtut.ja go son gulai sága Jesusa birra, de son vuolggahii muhtun juvddálaččaid vuorrasiid bivdit ahte Jesus boađášii gádjut bálvaleaddji heakka. 4Sii bohte Jesusa lusa ja ánuhedje sus duođalaččat: “Dat olmmái ánssáša du veahki. 5Son ráhkista min álbmoga, ja son lea huksen midjiide synagoga.”

6Jesus vulggii sin fárrui. Muhto go son lei juo lahka viesu, de čuohtásaoaivámuš vuolggahii muhtumiid iežas ustibiin dadjat Jesusii: “Hearrá, ale váivvit iežat. Mun in leat dan veara ahte don boađát mu dáhki vuollái. 7Danne mun in arvange ieš boahtit du lusa. Muhto cealkke dušše sáni, de mu bálvaleaddji buorrána. 8Mun maiddái doahttalan earáid gohččumiid ja gohčun iežan soalddáhiid. Jos mun dajan soalddáhii: ‘Mana’, de son manná, dahje nubbái: ‘Boađe’, de son boahtá, dahje bálvaleaddjásan: ‘Daga dán’, de son dahká dan.” 9Jesus ovddošii dáid sániid, ja son jorggihii ja celkkii jovkui mii čuovui su: “Mun cealkkán didjiide: Ná stuorra oskku mun in leat gávdnan velá israellaččaid gaskkasge.” 10Ja go olbmát geat ledje vuolggahuvvon Jesusa ovddal, bohte ruoktot vissui, de sii gávdne bálvaleaddji dearvvašin.

Jesus boktá leaskka bártni Nainas

11Das maŋŋil Jesus vulggii muhtun gávpogii man namma lea Nain, ja eatnagat su máhttájeddjiin ja ollu olbmot vulge su mielde. 12Go son lahkanii gávpotportii, de doppe gudde olggos jábmi, leaskanissona áidna bártni, ja ollu gávpoga olbmot ledje etniin mieđušteamen su. 137,13 árkkášii su njuorrasit Earret veardádusaid dát sátni adnojuvvo dušše Jesusa birra. Vrd. Matt 9,36; Mark 1,41; Luk 10,33; 15,20.Go Hearrá oinnii leaskka, de son árkkášii su njuorrasit ja celkkii: “Ale čiero!” 14

7,14
Mark 5,41
Luk 8,54
Son manai dohko ja guoskkahii guoddinmuoraid. Guoddit orustedje, ja son celkkii: “Nuorra olmmái, mun cealkkán dutnje: Lihka!” 15
7,15
1 Gon 17,22č
Dalle jábmi čohkánii ja sárdnugođii, ja Jesus attii su su eadnái. 16
7,16
Matt 16,14
21,1146
Mark 6,15
Luk 1,68
19,44
24,19
Joh 4,19
9,17
Buohkat šadde ballui, rámidedje Ipmila ja dadje: “Stuorra profehta lea čuožžilan min gaskii. Ipmil lea oahppaladdan olbmuidis.” 177,17 Judea dás adnojuvvon mearkkašit olles provinssa.Ja Jesusa beaggin viidánii miehtá Judea ja oppa dan biraseatnamii.

Jesus vástida Johannes gásttašeaddjái

18Johannesa máhttájeaddjit muitaledje oahpaheaddjáseaset buot dáid ságaid. Dalle son rávkkai lusas guoktása sis 19

7,19
3,16
7,19 dat gii galgá boahtit Messias.ja vuolggahii sudno jearrat Hearrás: “Leatgo don dat gii galgá boahtit, vai šaddatgo mii vuordit muhtun eará?” 20Olbmá guovttos bođiiga Jesusa lusa ja dajaiga: “Johannes gásttašeaddji vuolggahii munno jearrat dus: ‘Leatgo don dat gii galgá boahtit, vai šaddatgo mii vuordit muhtun eará?’” 21Aiddo dalle Jesus lei buoridan olusiid buozalvasaid ja givssiid, ádján olggos bahás vuoiŋŋaid ja addán oainnu máŋgga čalmmeheapmái. 22
7,22
Jes 35,5č
61,1
Luk 4,18
Son vástidii sudnuide: “Manni muitalit Johannesii maid leahppi oaidnán ja gullan: Čalmmeheamit oidnet ja lápmásat vázzet, spihtálaččat buhtásmuvvet ja bealjeheamit gullet, jábmit čuožžilit bajás ja gefiide sárdniduvvo evangelium.

23Ávdugas dat gii ii vearrán mus.”

24Go Johannesa áirasat leigga mannan, de Jesus sárdnugođii olbmuide Johannesa birra: “Maid dii vulggiidet meahccái oaidnit? Skáhčirago mii sojada biekkas? 25Vai maid dii vulggiidet oaidnit? Čábbát gárvodan olbmágo? Dat geat gárvodit hearvás biktasiid ja ellet badjelmearálašvuođas, ásset šloahtain. 26

7,26
1,76č
Maid dii vulggiidet oaidnit? Profehtago? Profehta fal, ja mun cealkkán didjiide: Son lea eambbo go profehta. 27
7,27
Mal 3,1
Mark 1,2
Son lea dat gean birra lea čállojuvvon: Mun vuolggahan áirasa du ovdal, son ráhkada dutnje geainnu. 28
7,28
1,15
Mun cealkkán didjiide: Ii oktage gii lea riegádan nissonis, leat stuorit go Johannes, muhto buot uhcimusge Ipmila riikkas lea stuorit go son.

29

7,29
Matt 21,31č
Luk 3,12
Buot olbmot geat guldaledje Johannesa, vel tuolláratge, atne Ipmila vuoigatlažžan ja gásttašuvvojedje Johannesa gásttain. 30Muhto farisealaččat ja láhkadovdit eai beroštan Ipmila dáhtus eaige diktán Johannesa gásttašit iežaset.

31Geanin mun veardidan dán buolvva olbmuid? Gean láhkásaččat sii leat? 32Sii leat dego mánát geat čohkkájit šiljus ja čurvot guhtet guoibmáseaset: ‘Mii čuojaheimmet didjiide njurgganasa, muhto dii ehpet dánson, mii lávlluimet didjiide morašlávlagiid, muhto dii ehpet čirron.’ 33Johannes gásttašeaddji lea boahtán, son ii bora láibbi iige juga viinni, ja dii dadjabehtet: ‘Sus lea bahás vuoigŋa.’ 34

7,34
15,1č
Olbmobárdni lea boahtán, son borrá ja juhká, ja dii dadjabehtet: ‘Vuoi man borešis ja juhkkis olmmái, tuolláriid ja suttolaččaid ustit!’ 357,35 Viisodaga Ipmila viisodat mii Boares Testamenttas govviduvvo olbmo láhkásažžan, dávjjimusat nissonin. Vrd. Job 28,23–27; Sát 8,12–36. mánát máhttájeaddji.Muhto Viisodaga dovddastit vuoigadin buot Viisodaga mánát.”

Farisealaš ja suttolaš nisson

36Muhtun farisealaš bovdii Jesusa iežas ruktui boradit, ja son bođii dohko ja manai beavdái. 37Dan gávpogis lei nisson gii elii suttolaš eallima. Go son gulai ahte Jesus lei farisealačča guossis, de son bođii dohko. Sus lei mielde alabasterbohtal mas lei fiinna vuoiddas. 38

7,38
Joh 12,3
Son manai Jesusa duohkái su julggiid gurrii ja čierui. Go su gatnjalat njuoskadedje Jesusa julggiid, de son sihkui daid vuovttaiguin, cummástalai daid ja vuoiddai daid vuoidasiin. 39Farisealaš gii lei bovden Jesusa, oinnii dan ja jurddašii: “Jos dát olmmái livččii profehta, de son dieđášii makkár nisson dat lea gii su guoskkahallá, ahte son lea suttolaš.”

40Dalle Jesus celkkii sutnje: “Simon, mus lea juoga dutnje dadjat.” Farisealaš vástidii: “Daja, oahpaheaddji.” 417,41 denára romalaš silbaminta mii vástida ovtta beaivebálkká. ▶ minttat.Jesus celkkii: “Ledje guokte olbmá. Soai leigga velggolaččat ruhtalonejeaddjái, nubbi vihttačuođi denára, nubbigis vihttalogi. 42Go sudnos ii lean mainna máksit, de ruhtalonejeaddji luittii vealggi sudnuide goappašagaide. Goabbá sudnos dál ráhkista su eambbo?” 43Simon vástidii: “Mu mielas dat geasa son luittii stuorit vealggi.” Jesus celkkii: “Rievttuid don dubmejit.” 44

7,44
1 Mos 18,4
Son jorggihii nissona guvlui ja celkkii Simonii: “Oainnátgo dán nissona? Go mun bohten du vissui, de don it addán munnje čázi mainna bassat julggiid, muhto son njuoskadii gatnjaliiddisguin mu julggiid ja sihkui daid vuovttaiguin. 45
7,45
Rom 16,16
1 Kor 16,20
2 Kor 13,12
1 Tess 5,26
1 Pet 5,14
Don it addán munnje cummá go mun bohten, muhto son ii leat heaitán cummástallamis mu julggiid dan rájes go bohten. 467,46 vuoidan Vuoidat oliivaoljjuin lei Gaskanuortti goike dálkkádagas dábálaš vuohki dikšut goruda ja buktit buori dovddu.Don it vuoidan mu oaivvi oljjuin, muhto son vuoiddai mu julggiid fiinna vuoidasiin. 477,47 Vearssa vuosttaš oassi sáhttá maid jorgaluvvot: “Sutnje leat ándagassii addojuvvon buot su ollu suttut, danne go son lea čájehan ollu ráhkisvuođa”.Danin mun cealkkán dutnje: Son oaččui ándagassii eatnat suttuidis, danin son čájehii stuorra ráhkisvuođa. Muhto gii oažžu ándagassii uhccán, dat maid ráhkista uhccán.” 48
7,48
5,20
Ja son celkkii nissonii: “Du suttut leat addojuvvon ándagassii.” 49Eará guossit imaštallagohte: “Gii dát lea, gii addá velá suttuidge ándagassii?” 50
7,50
Matt 9,22
Mark 5,34
10,52
Luk 8,48
17,19
Apd 3,16
16,31
Muhto Jesus celkkii nissonii: “Du osku lea beastán du. Mana ráfái.”