Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
4

Jesus geahččaluvvo

41Go Jesus vulggii Jordanis, de su dievva lei Bassi Vuoigŋa. Vuoigŋa jođihii su meahcis njealljelogi beaivvi, 2

4,2
Hebr 2,8
4,15
ja beargalat geahččalii su. Daid beivviid son ii borran maidege, ja go dat ledje vássán, de son nealggui. 3Dalle beargalat dajai sutnje: “Jos don leat Ipmila bárdni, de gohčo dán geađggi šaddat láibin.” 4
4,4
5 Mos 8,3
4,4 dušše láibbis Moadde giehtačállosa lasihit: “muhto juohke Ipmila sánis”. Gč. Matt 4,4.Jesus vástidii: “Lea čállojuvvon: Olmmoš ii eale dušše láibbis.

5Beargalat doalvvui Jesusa alla báikái, čájehii sutnje čalbmeravkaleames buot máilmmi riikkaid 6ja dajai sutnje: “Buot dán válddi ja hearvásvuođa mun attán dutnje, danne go dat lea addojuvvon mu háldui, ja mun sáhtán addit dan geasa dáhtun. 7Jos don rohkadalat mu, de buot dát lea du.” 8

4,8
5 Mos 6,13
Jesus vástidii: “Lea čállojuvvon: Rohkadala Hearrá, Ipmilat, ja bálval aivvestassii su.

9Beargalat doalvvui su Jerusalemii, bijai su tempelmuvrra hárjji ala ja dajai: “Jos don leat Ipmila bárdni, de bálkestahte dás vuolás. 10

4,10
Sál 91,11č
Dasgo lea čállojuvvon: Son gohčču eŋgeliiddis várjalit du. 11Sii guddet du gieđaideasetguin, amat norddastit juolggi geađgái.” 12
4,12
5 Mos 6,16
1 Kor 10,9
Jesus vástidii: “Lea maiddái celkojuvvon: Ale geahččal Hearrá, Ipmilat.13
4,13
Hebr 4,15
Go beargalat lei geargan geahččaleames Jesusa juohke láhkái, de son gáiddai su luhtte muhtun áigái.

Jesus Nasareta synagogas

14

4,14
Apd 10,37č
Vuoiŋŋa fámus Jesus máhcai Galileai, ja su beaggin viidánii miehtá dan guovllu. 154,15 synagogain juvddálaččaid čoahkkananbáiki. ▶ synagoga.Son oahpahii olbmuid synagogain, ja buohkat rámidedje su.

164,16 sabbahin juvddálaččaid vuoiŋŋastanbeaivi. sabbat. Son čuožžilii lohkat Juohke dievdu sáhtii čoakkalmasas čuožžilit lohkat ja sárdnidit Čállagis. ▶ synagoga.Son bođii Nasaretii gos lei šaddan ollesolmmožin, ja manai sabbahin synagogai nugo lávii. Son čuožžilii lohkat, 17ja sutnje geigejuvvui profehta Jesaja girji. Son rabastii girjegearu ja gávnnai dan báikki masa lea čállojuvvon: 18

4,18
Jes 61,1č
4,18 Son lea vuolggahan mu Moadde giehtačállosa lasihit: “buoridit daid geaid váibmu lea cuovkanan”. Gč. Jes 61,1. friddjan … olbmuid sáhttá maid jorgaluvvot “addit … olbmuide suttuid ándagassii”. Vrd. Jes 58,6; Matt 26,28; Mark 1,4.Hearrá Vuoigŋa lea mu badjelis, dasgo son lea vuoidan mu sárdnidit illusága váivvášiidda. Son lea vuolggahan mu gulahit friddjavuođa fáŋggaide ja oainnu čalmmehemiide, friddjan dahkat sordojuvvon olbmuid 19ja sárdnidit Hearrá árpmu jagi. 20Son giesai girjegearu, geigii dan bálvaleaddjái ja čohkánii. Buohkat geat ledje synagogas, gehčče sutnje. 21Son sárdnugođii sidjiide ná: “Odne, din gullut, dát čálabáiki lea ollašuvvan.” 22
4,22
Matt 12,46
Mark 6,3
Luk 3,23
Joh 2,12
6,42
7,5
Apd 1,14
Buohkat rámidedje su ja ovddošedje daid árpmusániid mat bohte su njálmmis.

Sii goit dadje: “Almma dát lea Josefa bárdni?” 23Jesus celkkii sidjiide: “Dii áigubehtet vissásit cealkit munnje sátnevádjasa ‘Dálkkasteaddji, dálkkot iežat!’ ja dadjat: ‘Daga dáppenai, iežat ruovttugávpogis, buot dan maid beakkát dahkan Kapernaumis.’” 24

4,24
Joh 4,44
4,24 Duođaid hebreagiel sátni amen, “dat lea vissis ja duohta”. ▶ amen.Ja son celkkii: “Duođaid, mun cealkkán didjiide: Ii oktage adnojuvvo profehtan iežas ruovttugávpogis. 25
4,25
1 Gon 17,19
Jak 5,17
Mun cealkkán didjiide duođa: Israelis ledje Elia áigge ollu leaskkat dalle go albmi ii addán arvvi golmma jahkái ja guđa mánnui ja garra nealgi šattai oppa eatnamii. 26Dattetge Elia ii vuolggahuvvon sin lusa, muhto muhtin leaskka lusa Sidona eatnama Sareptai. 27
4,27
2 Gon 5,1eč
Ja ollu spihtálaččat ledje Israelis profehta Eliša áigge, dattetge ii oktage sis buhtistuvvon, muhto dušše syrialaš Naaman.” 28Buohkat geat ledje synagogas, moaráhuvve go gulle dan. 29Sii čuožžiledje, ádje Jesusa olggos gávpogis ja dolvo su ceakkobávtti ravdii, vai besset hoigadit su das vuolás; gávpot lei oainnat huksejuvvon várrái. 30Muhto Jesus manai gaskal sin ja vulggii.

Jesus Kapernauma synagogas

31

4,31
Matt 4,13
Jesus manai dasto Kapernauma gávpogii mii lea Galileas. Doppe son oahpahii olbmuid sabbahin. 32
4,32
5 Mos 32,45
Matt 7,28č
11,1
13,53č
19,1
23,33
26,1
Su oahpahus hirpmástuhtii olbmuid, danne go su sániin lei váldi.

33Synagogas lei olmmái geas lei buhtismeahttun vuoigŋa. Dat čuorvvui alla jienain: 34

4,34
Joh 6,69
4,34 Ipmila Bassi govvida Jesusa Ipmila Bárdnin. ▶ bassi.“Mii dus lea minguin dahkamuššan, nasaretlaš Jesus? Leatgo don boahtán duššadit min? Mun dieđán gii don leat, Ipmila bassi!” 35Muhto Jesus šikkui vuoiŋŋa ja celkkii: “Jávohuva! Vuolgge sus olggos.” Dalle bahás vuoigŋa bálkestii olbmá sin gaskii ja vulggii sus olggos iige dahkan sutnje maidege vahágiid. 36Buohkat suorganedje ja sárdno guhtet guimmiineaset: “Miison dát lea? Son gohčču buhtismeahttun vuoiŋŋaid válddiin ja fámuin, ja dat vulget olggos.” 37Ja Jesusa beaggin viidánii miehtá dan guovllu.

Jesus buorida Simona vuotnáma ja eará buhcciid

38Jesus vulggii synagogas ja manai Simona vissui. Simona vuoni lei garra čoaskindávddas, ja sii átno Jesusa veahkehit su. 39Jesus manai su lusa ja šikkui dávdda, ja dat luittii su. Dallánaga nisson čuožžilii ja bálvališgođii sin.

40

4,40
Mark 5,23
6,5
7,32
8,23
Luk 6,18
13,13
Apd 9,12
28,8
4,40 Go beaivváš lei luoitádeamen Juvddálaččaid jándor bisttii beaivvášluoitádeamis beaivvášluoitádeapmái. Sabbat (v. 21) bisttii bearjadateahkedis gitta lávvordateahkedii. Gč. 3 Mos 23,32. idja ja beaivi.Go beaivváš lei luoitádeamen, de Jesusa lusa buktojuvvojedje buohccit geat buhce máŋggalágán dávddaid. Son bijai gieđaid iešguđege ala ja buoridii sin. 41
4,41
3 Mos 14,2eč
Matt 8,29
9,30
Mark 1,44
3,12
7,36
8,30
9,9
Eatnagiin vulge olggos maiddái bahás vuoiŋŋat mat čurvo: “Don leat Ipmila Bárdni!” Muhto Jesus šikkui daid iige suovvan daid sárdnut, danne go dat dihte ahte son lei Messias.

Vuolgga Kapernaumis

42

4,42
Matt 14,23
Mark 1,35
6,46
Luk 5,16
6,12
Go beaivi lei šaddan, de Jesus vulggii ja manai báikái gos sáhtii leat okto. Olbmot ohcagohte su, ja go sii gávdne su, de sii geahččaledje hehttet su vuolgimis iežaset luhtte. 43
4,43
8,1
Muhto Jesus celkkii: “Mun ferten sárdnidit Ipmila riikka illusága maiddái eará gávpogiin. Dan várás mun lean vuolggahuvvon.” 44
4,44
Matt 4,23
4,44 Judea dás adnojuvvon mearkkašit olles provinssa. ▶ Roma riika.Ja son sárdnidii Judea synagogain.

5

Guollesálaš. Vuosttaš máhttájeaddjit

515,1 Gennesaretjávrri jávri mii eará sajiin gohčoduvvo Galileajávrin (vrd. Matt 4,18; 15,29; Mark 1,16; 7,31; Joh 6,1) dahje Tiberiasjávrin (vrd. Joh 6,1; 21,1).Go Jesus muhtun beaivvi lei čuožžumin Gennesaretjávrri gáttis ja olbmot bahkkejedje sutnje vai besset gullat Ipmila sáni, 25,2 firpmiideaset Nuohtis mii adnojuvvui fanasbivddus, ledje golbma fierpmi mat sáhtte leat 15 mehtera guhku.de son oinnii jávregáttis guokte fatnasa. Bivdit ledje mannan dain eret ja ledje doidimin firpmiideaset. 3

5,3
Mark 3,9
Jesus manai nuppi fatnasii, mii gulai Simonii, ja dáhtui su sirdit veaháš gáttis eret. De son čohkánii ja oahpahii olbmuid fatnasis.

4

5,4
Joh 21,6
Go Jesus lei geargan sárdnumis, de son celkkii Simonii: “Suhket fávlái ja suhppot firpmiid.” 55,5 Oahpaheaddji namahus adnojuvvon čujuhit juvddálaš láhkaoahpaheddjiide.Simon vástidii: “Oahpaheaddji, mii leat bargan geažos ija eatge leat ožžon maidege. Muhto mun suhppen vel fierpmi, go don gohčut.” 6Sii dahke nu ja fidnejedje nu stuorra guollehivvodaga ahte sin fierbmi gaikánišgođii. 7Sii sevve guimmiideaset geat ledje nuppi fatnasis, boahtit veahkkin. Sii bohte ja devde goappašiid fatnasiid nu ahte dat goasii vudjo. 8Go Simon Peter dan oinnii, de son luoitádii Jesusa julggiid ovdii ja dajai: “Hearrá, mana eret mu luhtte! Mun lean suttolaš olmmái.” 9Stuorra sálaš lei hirpmástuhttán su ja buohkaid geat ledje suinna, 10nu maiddái Sebedeusa bártni guoktá Jakoba ja Johannesa geat leigga Simona bivdoguoimmit. Muhto Jesus celkkii Simonii: “Ale bala. Dás maŋás don bivddát olbmuid.” 11
5,11
18,28
De sii suhke gáddái, guđđe buot ja čuvvo Jesusa.

Jesus buorida spihtálačča

125,12 spihtálnaga Sátni čujuha liikedávdii. ▶ spihtáldávda.Go Jesus lei muhtun gávpogis, de su lusa bođii olmmái gii lei áibbas spihtálnaga. Go son oinnii Jesusa, de son luoitádii su ovdii muđolassii ja ánuhii: “Hearrá! Jos don dáhtut, de don veaját buhtistit mu.” 13Jesus geigii gieđa, guoskkahii su ja celkkii: “Mun dáhtun. Šatta buhtisin.” Dallánaga spihtáldávda jávkkai. 14

5,14
3 Mos 14,2eč
Luk 17,14
Jesus gilddii su muitaleames dan geasage ja celkkii: “Mana čájehit iežat báhppii ja oaffaruša buhtástusastat oaffara, nugo Moses lea gohččon, duođaštussan sidjiide.” 15Jesusa beaggin viidánii ain, ja ollu olbmot čoahkkanedje gullat su ja buoriduvvot buohcuvuođaineaset. 16
5,16
4,42+
Muhto son manai ávdin báikkiide rohkadallat.

Jesus buorida lámis olbmá

175,17 farisealaččat farisealaččat. láhkaoahpaheaddjit dás oassi farisealaččaid joavkkus. ▶ čáloahppavaččat.Go Jesus muhtun beaivvi fas oahpahii, de muhtun farisealaččat ja láhkaoahpaheaddjit čohkkájedje guldaleamen su. Sii ledje boahtán buot Galilea giliin, Judeas ja Jerusalemis. Jesusis váikkuhii Hearrá fápmu, nu ahte son sáhtii buoridit. 18Muhtun olbmát gudde dohko guoddinseaŋggas lámis olbmá. Sii vigge buktit su sisa ja bidjat Jesusa ovdii. 195,19 diillaid Dáhkkebielkkát dolle badjin duolba dáhki. Bielkkáid gaskii barde ja botnje rissiid maid gokče láirá- ja suoidneseaguhusain. Romalaš viesuin ledje dábálaččat dáhkkegeađggit mat ledje ráhkaduvvon boldojuvvon láirrás.Muhto olbmuid eatnatvuođa dihte sii eai goit sáhttán buktit su sisa, ja nu sii gorgŋo dáhki ala, luvvejedje diillaid ja luite buohcci oktan guoddinseaŋggain aiddo Jesusa ovdii. 20

5,20
7,48
Go Jesus oinnii sin oskku, de son celkkii: “Ustiban, du suttut leat addojuvvon ándagassii.” 21
5,21
Sál 103,3
Jes 43,25
1 Joh 1,9
5,21 čáloahppavaččat oahpaheaddjit geat galge čilget lága juvddálaš searvevuodas. ▶ čáloahppavaččat.Dalle čáloahppavaččat ja farisealaččat jurddašedje: “Mii olbmáid dát lea? Sonhan bilkida Ipmila. Gii sáhttá addit suttuid ándagassii earret Ipmila?” 22Jesus diđii maid sii jurddašedje ja celkkii sidjiide: “Maid dii jurddašehpet váimmusteattet? 23Goappá lea álkit dadjat: ‘Du suttut leat addojuvvon dutnje ándagassii’, vai dadjat: ‘Lihka ja vázzil’? 245,24 Olbmobártnis namahus maid Jesus ieš geavaha dávjjimusat alddis. Vrd. Dan 7,13č. ▶ Olbmobárdni.Muhto vai diehtibehtet ahte Olbmobártnis lea váldi eatnama alde addit suttuid ándagassii” – ja son sártnui lámis olbmái – “mun cealkkán dutnje: Čuožžil, váldde seaŋggat ja mana ruoktot.” 25Ja dallánaga olmmái čuožžilii buohkaid oaidnut, válddii seaŋgga maid alde lei veallán, vulggii ruoktot ja máinnui Ipmila. 26Buohkat hirpmástuvve ja máidno Ipmila. Balus sii dadje: “Odne mii leat oaidnán dakkára mii ii leat jáhkkimis.”

Jesus rávká Levi

275,27 tuolloviesu Kapernaum lei deaŧalaš gávpegeainnu Via Marisa guoras Syria ja Gaskameara gaskkas. ▶ tuollu. Levi Matt 9,9 nubbi namma lea Matteus.Dasto Jesus vulggii doppe ja oinnii Levi-nammasaš tuollára čohkkámin tuolloviesu olggobealde. Jesus celkkii sutnje: “Čuovo mu!” 28Levi guđii visot, čuožžilii ja čuovui Jesusa.

29Levi ráhkadii dasto Jesusii stuorra guossemállásiid iežas viesus, ja ollu tuollárat ja earrásat ledje boradeamen sudnuin. 30

5,30
15,2
5,30 máhttájeddjiide Maiddái farisealaččain ja čáloahppavaččain ledje oahppit geat gohčoduvvojedje ▶ máhttájeaddjin. tuolláriiguin ja suttolaččaiguin Romalaččat gáibidedje tuolu ja divadiid gávpeolbmuin ja earrásiin, ja sii láigohedje dan doaimma dihto olbmuide. Tuollárat eai álo máššan bearramis eanet tuolu go lei lohpi (Luk 3,12č). Juvddálaččat geat válde dakkár barggu adnojedje buhtismeahttumin. Sin eatnama olbmot futno sin ja atne sin suttolaččaid dásis.Muhto farisealaččat ja čáloahppavaččat geat gulle sidjiide, nimmorišgohte ja dadje Jesusa máhttájeddjiide: “Manne dii boradehpet ja juhkabehtet tuolláriiguin ja suttolaččaiguin?” 31Jesus vástidii sidjiide: “Eai dearvvaš olbmot dárbbaš dálkkasteaddji, muhto buohccit. 32
5,32
19,10
1 Tim 1,15
In mun leat boahtán rávkat vanhurskásiid, muhto suttolaččaid, vai sii jorgalit.”

Headjaguossit eai fástut

335,33 fástudit luohpat juhkamis ja borramis. Jesusa áigge lei dábálaš ahte juvddálaččat geat čuvvo lága, fástudedje guktii vahkkui. ▶ fástu.Sii dadje Jesusii: “Johannesa máhttájeaddjit fástudit dávjá ja rohkadallet, nu maiddái farisealaččaid máhttájeaddjit, muhto du máhttájeaddjit borret ja juhket.” 34

5,34
Jes 62,5
Matt 9,15
Joh 3,29
2 Kor 11,2
Ef 5,23eč
Alm 19,7
Son vástidii: “Oaččuhehpetgo dii headjagussiid fástudit dalle go irgi lea ain sin luhtte? 35Muhto boahtá áigi go irgi váldojuvvo sin luhtte eret, ja dalle sii fástudit.”

36Jesus muitalii vel sidjiide veardádusa: “Ii oktage váldde bihtá ođđa biktasis ja bija dan duokŋasin boares biktasii. Dasgo dalle ođđa bivttas gaikána, iige duokŋasge mii lea váldojuvvon ođđa biktasis, heive boares biktasii. 375,37 viidneseahkaide Varas viidni fertii ráddjojuvvot ođđa viidneseahkaide mat vatnet eaige luoddan go viidni geavvá.Iige oktage leike varas viinni boares viidneseahkaide. Dasgo dalle varas viidni ludde boares viidneseahkaid, viidni golgá eatnamii ja viidneseahkat billašuvvet. 38Varas viinni galgá baicca leiket ođđa viidneseahkaide. 39Ii oktage gii lea juhkan boares viinni, hálit varas viinni. Son atná boares viinni buorebun.”

6

Sabbaha hearrá

61

6,1
5 Mos 23,25
Muhtun sabbaha Jesus váccii gordnebealddu čađa, ja su máhttájeaddjit dohpo gordneoivviid, ruvvejedje daid gieđaid gaskkas ja borre. 2Muhtun farisealaččat dadje: “Manne dii dahkabehtet dan mii ii leat lobálaš sabbahin?” 3
6,3
1 Sam 21,1eč
Jesus vástidii: “Ehpetgo dii leat lohkan maid David dagai, go son ja su olbmát ledje nealgumin? 46,4 Ipmila vissui dán oktavuođas Noba bassibáiki Jerusalema lahka. Gč. 1 Sam 21,1. oaffarláibbiid láibi mii biddjojuvvui bassibáikki ovdii oaffarattáldahkan Hearrái. Báhpat molso daid juohke sabbaha ja dalle lei lohpi borrat láibbiid. Vrd. 3 Mos 24,5–9; 1 Sam 21,1–6. ▶ oaffar ja soabahus.Son manai Ipmila vissui ja válddii oaffarláibbiid, borai ja attii maiddái olbmáidasas, vaikko dušše báhpain lea lohpi daid borrat.” 5Ja Jesus celkkii sidjiide: “Olbmobárdni lea sabbaha hearrá.”

6Muhtun eará sabbaha Jesus manai synagogai ja oahpahii. Doppe lei olmmái gean olgeš giehta lei ástan. 7

6,7
14,1eč
6,7 sabbahin >4,16.Čáloahppavaččat ja farisealaččat dárkojedje Jesusa, buoridivččiigo son sabbahin, danne go sii ohce ákka vai besset váidit su. 8Muhto Jesus diđii maid sii jurddašedje, ja celkkii olbmái gean giehta lei ástan: “Čuožžil ja boađe deike.” Olmmái čuožžilii ja loaiddastii ovdan. 9Jesus celkkii: “Vástidehket munnje: Goabbá lea lobálaš sabbahin, dahkat buriid vai dahkat baháid, gádjut heakka vai heavahit olbmo?” 10Son geahčai buohkaide geat ledje das čuožžumin, ja celkkii olbmái: “Geige gieđa.” Olmmái dagai nu, ja su giehta šattai fas dearvvašin. 11Dalle láhkadovdit ja farisealaččat vašáskedje ja árvališgohte gaskaneaset maid galggašedje dahkat Jesusii.

Guoktenuppelohkái apostala

12Daid áiggiid Jesus manai várrái rohkadallat, ja oppa ija son rohkadalai doppe Ipmila. 13

6,13
Apd 1,13č
6,13 apostalin greikkagiel sátni mii mearkkaša “áirras”. Olbmos lei váldi sárdnut iežas hearrá sajis. ▶ apostal.Go beaivi šattai, de son rávkkai lusas máhttájeddjiidis ja válljii sis guoktenuppelohkása geaid gohčodii apostalin. 146,14 Peter greikkagiel sátni Petros lea jorgaluvvon arameagiel sánis Kefa mii mearkkaša “bákti”.Sii ledje Simon gean son gohčodii maid Peterin, su viellja Andreas, Jakob ja Johannes, Filip ja Bartolomeus, 156,15 selotan greikkagiela mielde “áŋgirdeaddji”. Matt 10,4 mielde sus lei liigenamma Kananeos, mii arameagiela mielde mearkkaša seammá go selota. ▶ selotat.Matteus ja Tomas, Jakob Alfeusa bárdni ja Simon gii gohčoduvvui selotan, 166,16 Jakoba bárdni Jakob. Iskariot Sáni mearkkašupmi ii leat čielggas. Sáhttá čatnasit arameagiel sátnái mii mearkkaša “behtolaš”, nubbi vejolašvuohta lea “Kerijota olmmoš”, Kerijot lea gávpot Judeas.Judas, Jakoba bárdni, ja Judas Iskariot, gii šattai beahttin.

Jesus buorida buhcciid

176,17 Tyros ja Sidon gávpogat Foinikia rittus Gaskameara lahka. Evangeliumiin dat govvidit báhkinlaš máilmmi ja dan ássiid Israela álbmoga vuostegeahččin. Vrd. Matt 15,21; Mark 3,8; Luk 6,17.Dasto Jesus njiejai váris oktan singuin ja bisánii muhtun duolbadassii. Doppe ledje ollugat su máhttájeddjiin ja eatnat olbmot oppa Judeas, Jerusalemis ja Tyrosa ja Sidona riddoguovlluin. 18

6,18
4,40č
Sii buohkat ledje boahtán gullat Jesusa ja dearvvašmahttojuvvot buozalvasain. Maiddái dat geain ledje buhtismeahttun vuoiŋŋat, šadde dearvvašin. 19
6,19
Matt 14,36
Luk 8,45č
Buohkat geahččaledje guoskkahit su, danne go sus vulggii fápmu mii buoridii buohkaid.

Ávdugassan máidnumat

20

6,20
Jes 61,1
6,20 Ávdugasat Greikkagiel sátni vástida hámi dáfus hebreagiel dajaldaga mas olbmui sávvet lihku dálážii ja boahtteáigái. ▶ ávdugassan máidnumat.Jesus geahčai máhttájeddjiidasas ja celkkii:

“Ávdugasat lehpet dii geafit,

Ipmila riika lea din.

21

6,21
Sál 126,5č
Jer 31,25
Alm 7,16č
Ávdugasat dii geat dál nealgubehtet,

dii gallehuvvobehtet.

Ávdugasat dii geat dál čierrubehtet,

dii oažžubehtet boagustit.

22

6,22
Jes 66,5
Joh 15,19
16,2
1 Pet 4,14
Ávdugasat lehpet dii, go dii Olbmobártni dihte vašuhuvvobehtet ja olgguštuvvobehtet, go olbmot bilkidit din ja fasttášit din nama.

23

6,23
2 Muit 36,16
Matt 23,30eč
Apd 5,41
7,52
Jak 5,10
Illudehket dalle ja njuikkodehket ávus, dasgo din bálká lea stuoris almmis. Seammá ládje sin áhčit dahke profehtaide.

Vuoi din, riggát!

24

6,24
Jes 5,8eč
Luk 16,25
Jak 5,1
Muhto vuoi din geat lehpet riggát,

dii lehpet juo ožžon jeđđehusa.

25

6,25
Jes 65,13č
Vuoi din geat dál lehpet gallánan,

dii šaddabehtet vel nealgut.

Vuoi din geat dál boagustehpet,

dii šaddabehtet moraštit ja čierrut.

26

6,26
Jak 4,4
Vuoi din go buohkat rámidit din.

Seammá ládje sin áhčit dahke

vearreprofehtaide.

Ráhkistehket vašálaččaid

27Muhto didjiide geat gullabehtet mu, mun cealkkán: Ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid daidda geat din vašuhit, 28

6,28
Rom 12,1417
1 Kor 4,12
1 Pet 3,9
buressivdnidehket daid geat din garuhit, rohkadallet daid ovddas geat din cielahit. 29Jos muhtun doške du nirrii, jorgal sutnje maiddái nuppi niera. Jos muhtun rivve dus oalgebiktasa, divtte su váldit maiddái báiddi. 30Atte juohkehažžii gii dus sihtá juoidá, alege gáibit ruoktot das gii dus váldá juoidá.

31Nugo dii dáhttubehtet olbmuid dahkat alcceseattet, nu dahket sidjiide. 32Jos dii ráhkistehpet daid geat din ráhkistit, de leago das giitámuš? Velá suttolaččatge ráhkistit daid geat sin ráhkistit. 33

6,33
14,12
Ja jos dii dahkabehtet buriid daidda geat didjiide dahket buriid, de leago das giitámuš? Nu dahket suttolaččatge. 34
6,34
3 Mos 25,35č
Ja jos dii lonebehtet daidda geain doaivubehtet oažžut ruoktot, leago das giitámuš? Suttolaččatge lonejit suttolaččaide, go dihtet ahte ožžot ruoktot seammá ollu. 35Muhto ráhkistehket vašálaččaid, dahket buriid ja lonejehket vuorddekeahttá maidege ruoktot. Dalle din bálká lea stuoris ja dii šaddabehtet Alimusa mánnán, dasgo son lea buorre giitemeahttumiidda ja baháide. 36
6,36
2 Mos 34,6
Lehket váibmoláđđásat, nugo din Áhččige lea váibmoláđis.

Allet dubme

37Allet dubme, de ehpet diige dubmejuvvo. Allet cealkke geange sivalažžan, de ehpet diige celkojuvvo sivalažžan. Luitet friddjan, de diige luitojuvvobehtet friddjan. 38Addet, de oažžubehtet. Buori mihtu, šluvgojuvvon, dekčojuvvon ja ravddaid dási oažžubehtet askái. Dasgo mainna mihtuin dii mihtidehpet, dainna didjiidege mihtiduvvo.”

39

6,39
Matt 15,14
23,1624
Rom 2,19
Son sártnui sidjiide vel veardádusaiguin: “Máhttágo čalmmeheapme oahpistit čalmmeheami? Soai goappašagat dalle gahččaba roggái. 40
6,40
Matt 10,24č
Joh 13,16
15,20
Máhttájeaddji ii leat oahpaheaddjis alit, muhto go son lea ollásit oahppan, de son lea nugo su oahpaheaddji. 41Manne don oainnát riba vieljat čalmmis, muhto it fuopmáš hirssa iežat čalmmis? 42Mo don sáhtát dadjat vielljasat: ‘Vieljažan, divtte mu váldit riba eret du čalmmis’? Ithan don oainne hirssa iežat čalmmis. Don guoktilaš! Gease vuos hirssa eret iežat čalmmis, ja de easkka don oainnát váldit riba eret vieljat čalmmis.

Muorra ja šaddosat

43Buorre muorra ii šaddat heajos šaddosiid iige heajos muorra buriid šaddosiid. 44Muora dovdá dan šaddosis. Eaihan fiikonat čoggojuvvo gáskálasain eaige viidnemuorjjit bastilislánjáin. 45Buorre olmmoš buktá ovdan buriid iežas váimmu buorrevuođa vuorkkás, bahás olmmoš buktá ovdan baháid iežas bahávuođa vuorkkás. Mii váimmu deavdá, dan njálbmi sárdnu.

Guokte huksejeaddji

46

6,46
Mal 1,6
Jak 1,22
Manne dii dadjabehtet munnje: ‘Hearrá, Hearrá’, muhto ehpet daga maid mun cealkkán? 47Mun muitalan didjiide gean láhkásaš lea dat gii boahtá mu lusa, gullá mu sániid ja dahká daid mielde. 48Son lea dego olmmoš gii viesu huksedettiin goaivvui čiekŋalassii ja bijai vuođđudusa bávtti ala. Go čázit dulve ja čuhce viesu njeaiga, de dat ii lihkkasan, danne go dat lei huksejuvvon bures. 49
6,49
Sát 10,25
Esek 13,10eč
Muhto dat gii gullá muhto ii daga dan mielde, lea dego olmmoš gii huksii viesu eatnama ala almmá vuođu haga. Go čázit čuhce viesu njeaiga, de dat gahčai dallánaga ja billašuvai oalát.”