Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
23

Jesus Pilatusa ovddas

23123,1 Pilatus >3,1.Sii buohkat vulge das searválagaid, dolvo Jesusa Pilatusa ovdii 2

23,2
20,25
Apd 17,7
ja ripme guoddalit su. Sii dadje: “Mii leat gávnnahan ahte dát olmmái fille min álbmoga, gieldá máksimis vearuid keaisárii ja lohká leat Messias, gonagas.” 3Pilatus jearai Jesusis: “Leatgo don juvddálaččaid gonagas?” Jesus vástidii: “Ieš don dan dajat.” 4Pilatus dajai bajimusbáhpaide ja olbmuide: “Mun in gávnnat dán olbmá sivalažžan masage.” 5
23,5
Apd 10,37
Muhto sii nággejedje: “Son moivašuhttá oahpahusainis olbmuid miehtá Judea. Son álggahii Galileas ja lea boahtán gitta deike.”

Jesus Herodesa ovddas

6Go Pilatus dan gulai, de son jearai, leigo olmmái galilealaš. 7

23,7
3,1
23,7 Herodes >9,7.Go son oaččui diehtit ahte Jesus lei Herodesa ráđđenguovllu olmmoš, de son vuolggahii su Herodesa lusa, danin go maiddái Herodes lei Jerusalemis daid beivviid.

8

23,8
9,9
Herodes illosii sakka go oinnii Jesusa, dasgo son lei gullan su birra ja lei guhká hálidan oaidnit su. Son doaivvui beassat oaidnit Jesusa dahkamin mearkka. 9Son jearahii sus ollu, muhto Jesus ii vástidan sutnje maidege. 10Bajimusbáhpat ja čáloahppavaččat geat ledje das, sivahalle Jesusa garrasit. 11De Herodes ja su soalddáhat hiddjidišgohte Jesusa. Bilkidemiin sii gárvvuhedje sutnje čáppa oalgebiktasa, ja dasto Herodes vuolggahii su ruoktot Pilatusa lusa. 12
23,12
Apd 4,27
Dan beaivvi Herodes ja Pilatus šattaiga ustibažžan; ovdal soai leigga leamaš bahážat.

Pilatus cealká duomu

13Pilatus rávkkai čoahkkái bajimusbáhpaid, ráđđelahtuid ja álbmoga 14ja celkkii sidjiide: “Dii buvttiidet dán olbmá mu ovdii ja nággiidet ahte son lea olbmuid fillejeaddji. Mun lean dál dutkan su din gullut inge leat gávnnahan su sivalažžan masage mas dii sivahallabehtet su. 15Ii Herodesge, danne go son vuolggahii olbmá ruoktot min ovdii. Ii son leat dahkan maidege mas ánssášivččii jápminduomu. 16Mun luoittán su luovus, go vuos lean spihččehan su.” 1723,17 Dát vearsa váilu boarráseamos giehtačállosiin. Vrd. Matt 27,15; Mark 15,6.Son oainnat fertii álo basiid áigge luoitit sidjiide luovus muhtin fáŋgga.

18Dalle buohkat čurvo: “Doalvvo su eret! Luoitte Barabbasa luovos!” 19

23,19
Apd 3,14
Barabbas lei biddjojuvvon giddagassii stuimmi ja olmmošgoddima geažil. 20Pilatus sárdnugođii fas, danin go son dáhtui luoitit Jesusa luovus. 21Muhto sii čurvo ovtta njálbmái: “Russiinávle, russiinávle!” 22Pilatus dajai sidjiide goalmmát geardde: “Maid baháid son lea dahkan? In mun leat gávnnahan su sivalažžan masage mas ánssášivččii jápmima. Mun spihččehan su, ja de mun luoittán su luovus.” 2323,23 russiinávlejuvvot romalaš jápminráŋggáštus. ▶ russiinávlejupmi.Muhto stuorra čuorvumiin olbmot gáibidedje ahte Jesus galggai russiinávlejuvvot, ja sin čuorvun vuoitigođii. 24Pilatus mearridii maŋimustá guorrasit sin gáibádussii. 25Son luittii luovus olbmá gean sii dáhtto – olbmá gii lei biddjojuvvon giddagassii stuimmi ja olmmošgoddima geažil – muhto Jesusa son guđii sin háldui.

Jesus russiinávlejuvvo

2623,26 guoddit ruossa navdimis ruossa doaresmuorra, maid olbmot geat ledje dubmejuvvon jápmimii fertejedje guoddit.De soalddáhat doalvugohte Jesusa. Mátkkis sii bissehedje Simon-nammasaš kyrenelaš olbmá gii lei boahtimin gávpogii, ja bidje su guoddit ruossa Jesusa maŋis.

27Ollu olbmot bohte maŋis, maiddái máŋga nissona geat árkkálmastaledje ja čirro Jesusa. 28Jesus jorggihii sin guvlui ja celkkii: “Allet mu čiero, Jerusalema nieiddat, čirrot baicca iežadet ja mánáideattet. 29

23,29
21,23
Boahtá áigi goas daddjojuvvo: Ávdugasat leat sahkuheamit, ávdugasat dat goaŧut mat eai leat riegádahttán, ja dat čiččit mat eai leat njamahan. 30
23,30
Hos 10,8
Alm 6,16
Dalle olbmot dadjet váriide: Gahččet min ala, ja dieváide: Gokčet min. 31Jos dát dahkkojuvvo ruonas murrii, mii dalle šaddá dahkkojuvvot ástan murrii?”

Jesus ruossas

32

23,32
Jes 53,12
Luk 22,37
Oktanaga Jesusiin dolvojuvvojedje steavliduvvot guokte eará olbmá, guokte vearredahkki. 33Go sii bohte báikái mii gohčoduvvo Oaiveskálžun, de sii russiinávlejedje Jesusa ja vearredahkkiid, nuppi su olgeš, nuppigis su gurut beallái. 34
23,34
2 Mos 23,4č
Sál 22,19
Jes 53,12
Matt 5,44
Apd 7,60
Rom 12,14
23,34 Muhto Jesus … maid sii dahket Sánit váilot muhtun giehtačállosiin.Muhto Jesus celkkii: “Áhčážan, atte sidjiide ándagassii. Sii eai dieđe maid sii dahket.” Soalddáhat juogadedje gaskaneaset Jesusa biktasiid vuorbádallamiin.

35Olbmot čužžo geahčadeamen. Muhtun ráđđeolbmátge ledje das hiddjideamen Jesusa. Sii dadje: “Earrásiid son gal lea beastán – bestos dal iežas, jos juo lea Messias gean Ipmil lea válljen.” 36

23,36
Sál 69,22
23,36 ettetviinni suvrra viidni mii lei seaguhuvvon čáziin; dan soalddáhat ja bargit juhke goikui. Gč. Rut 2,14.Soalddáhatge bilkidedje su. Sii bohte su lusa, geigejedje sutnje ettetviinni 37ja dadje: “Jos don leat juvddálaččaid gonagas, de beastte iežat.” 38Su bajil lei maid čála: “Dát lea juvddálaččaid gonagas.”

39Nubbi dain vearredahkkiin geat heaŋgáiga ruossas, bilkidii su ja dajai: “Almma don leat Messias? Beastte dalle iežat ja munno!” 40Muhto nubbi cuiggodii su: “Itgo donge bala Ipmilis, vaikko gillát seammá ráŋggáštusa? 41Moai gal letne ánssášan dupmome, moai ráŋggáštuvvojetne daguideame mielde, muhto dát olmmái ii leat dahkan maidege baháid.” 42Ja son dajai: “Jesus, muitte mu, go boađát riikasat.” 43

23,43
Matt 16,28
20,21
2 Kor 12,3č
Alm 2,7
Jesus vástidii: “Duođaid, mun cealkkán dutnje: Odne juo don leat muinna paradisas.”

Jesus jápmá

4423,44 guđát diibmu sullii diibmu 12. ovccát diimmu sullii diibmu 15. idja ja beaivi.Lei juo guđát diibmu. Dalle, beaiveguovdil, šattai seavdnjatvuohta oppa eatnama miehtá, ja dat bisttii gitta ovccát diimmu rádjái. 4523,45 Tempela ovdaloavdda navdimis loavdda mii earuhii Bassi lanja Buot basimus lanjas tempelis. Vrd. 2 Mos 26,31–33; Hebr 9,3. ▶ tempel.Tempela ovdaloavdda gaikánii guovdat. 46

23,46
Sál 31,6
Ja Jesus čuorvvui alla jienain: “Áhčážan, du gieđaide mun oskkildan vuoigŋan.” Go son lei cealkán dan, de son attii vuoiŋŋas.

47Go čuohtásaoaivámuš oinnii mii dáhpáhuvai, de son rámidii Ipmila ja dajai: “Duođaid, dát olmmái lei vuoiggalaš.” 48

23,48
18,13
Ja buohkat geat ledje čoagganan geahččat, čorbme rattiset go oidne dán ja máhcce gávpogii. 49
23,49
Sál 38,12
Luk 8,2č
Jesusa oahppásat čužžo guhkkeleappos ja oidne mii dáhpáhuvai. Sin searvvis ledje maiddái dat nissonat geat ledje boahtán su mielde Galileas.

Jesus hávdáduvvo

50Lei muhtun ráđđelahttu gean namma lei Josef. Son lei buorre ja vanhurskkis olmmái, 51

23,51
2,2538
iige lean mieđihan dasa maid earát ledje mearridan ja dahkan. Son lei eret Arimateas, Judea gávpogis, ja son vurddii Ipmila riikka. 52Son manai Pilatusa lusa ja ánui Jesusa rupmaša. 53Son válddii dan vuolás ruossas, giesai liinni sisa ja bijai báktehávdái masa ii oktage lean velá hávdáduvvon. 5423,54 ráhkkananbeaivi bearjadat, go juvddálaččat ráhkkanedje sabbahii. sabbat.Lei ráhkkananbeaivi, ja sabbat lei aiddo álgimin.

55

23,55
8,2č
Nissonat geat ledje boahtán Jesusiin Galileas, vulge Josefa mielde. Sii oidne mo Jesusa rumaš biddjojuvvui hávdái. 56
23,56
2 Mos 12,16
20,10
23,56 njálggahájat … vuoidasiid ovdal hávdádeami lei dábálaš vuoidat jábmi oljjuin ja botkkuhit njálggahájat urtasiid liikavárjju ala. Vrd. Joh 19,39č.Go sii ledje máhccan gávpogii, de sii gárvvistedje njálggahájat urtasiid ja vuoidasiid, muhto sabbaha sii orro vuoiŋŋastemiin lága gohččuma mielde.

24

Jesusa bajásčuožžileapmi

241Vuosttaš beaivvi sabbaha maŋŋil nissonat juo árrat iđedis manne hávddi lusa ja válde mielde njálggahájat vuoidasiid maid ledje ráhkadan. 2Sii oidne ahte geađgi lei fierahuvvon eret hávdenjálmmis. 3Go sii manne sisa, de sii eai gávdnan Hearrá Jesusa rupmaša, 4

24,4
Apd 1,10
eaige sii diehtán maid jurddašit. Fáhkkestaga sin ovddas čužžo guokte olbmá šerres biktasat gárvun. 5Nissonat suorganedje ja sojaldahtte muođuid eatnama guvlui. Muhto olbmát dajaiga sidjiide: “Manne dii ohcabehtet jábmiid gaskkas su guhte eallá? 6Ii son leat dás, son lea čuožžilan jábmiid luhtte. Muitet maid son sártnui didjiide go ain lei Galileas: 7
24,7
Hos 6,2
Matt 16,21Luk 9,2244
18,31eč
24,7 goalmmát beaivvi >9,22.‘Olbmobárdni addojuvvo suttolaš olbmuid gihtii ja russiinávlejuvvo, muhto goalmmát beaivvi son čuožžila jábmiid luhtte.’” 8
24,8
Joh 2,22
Dalle sii muitájedje maid Jesus lei sárdnon.

9Go nissonat ledje máhccan hávddi luhtte, de sii muitaledje visot dan oktanuppelohkái apostalii ja buot earrásiidda. 10

24,10
8,2č
Nissonat ledje Maria Magdalena, Johanna ja Jakoba eadni Maria, ja singuin ledje maid eará nissonat. Sii muitaledje visot apostaliidda, 11muhto apostalat atne nissoniid sániid joavdelas sáhkan eaige jáhkkán sidjiide. 12Peter vulggii goit viega hávddi lusa. Go son guovllai dan sisa, de son oinnii dušše liinniid, ja son vulggii eret ja imaštalai mii lei dáhpáhuvvan.

Jesus almmustuvvá Emmausa geainnus

1324,13 Emmaus sullii 11 km Jerusalemis eret. Ii leat dihtosis gos dat lei.Seammá beaivvi guokte máhttájeaddji ledje mannamin gillái man namma lea Emmaus. Dohko olmmoš vázzá Jerusalemis guovtte diimmus. 14Soai sártnodeigga buot das mii lei dáhpáhuvvan. 15Go soai leigga sártnodeamen ja árvaladdamin dán birra, de Jesus bođii ieš ja váccii sudnuin. 16Soai eaba goit dovdan su, danin go sudno čalmmit ledje dahppojuvvon. 17Jesus jearai sudnos: “Mat ságaid dat leat maid doai sárdnubeahtti goabbat guimmiineatte?” Soai orusteigga morašlažžan, 18ja nubbi gean namma lei Kleopas, vástidii: “Don dáiddát leat Jerusalemis áidna vierroolmmoš gii it dieđe, mii doppe lea dáhpáhuvvan dáid beivviid.” 19

24,19
Matt 16,14
21,1146
Mark 6,15
Luk 7,16
Joh 4,19
9,17
Jesus jearai: “Mii lea dáhpáhuvvan?” Soai vástideigga: “Dat mii dáhpáhuvai nasaretlaš Jesusii. Son lei profehta, fámolaš sániin ja daguin Ipmila ja oppa álbmoga ovddas. 20Min bajimusbáhpat ja oaivámuččat adde su dubmejuvvot jápmimii ja russiinávlejedje su. 21
24,21
1,68
2,38
Apd 1,6
24,21 lonista Israela >2,38. goalmmát beaivi >9,22.Muhto mii doaivvuimet ahte son livččii dat gii lonista Israela. Iige das galle. Dál lea juo goalmmát beaivi dan rájes go dat dáhpáhuvai, 22ja dál soames nissonat min searvvis leat suorggahan min. Árrat otná iđida sii manne hávddi luhtte, 23muhto eai gávdnan su rupmaša. Go sii ledje boahtán doppe, de sii muitaledje ahte ledje oainnáhusas oaidnán eŋgeliid geat celke ahte Jesus eallá. 24Dalle soapmásat mis manne hávddi lusa ja gávnnahedje ahte áššit ledje nugo nissonat ledje muitalan. Muhto Jesusa sii eai oaidnán.”

25Dalle Jesus celkkii sudnuide: “Man jierpmeheamit dii lehpet, ja nu hilljánat oskut buot dan maid profehtat leat cealkán. 26Iigo Messias galgan gillát dan ja mannat hearvásvuohtasis.” 27

24,27
5 Mos 18,15
Sál 22
Jes 53
Apd 17,3
1 Pet 1,11
Ja son čilgegođii sudnuide Mosesa ja buot profehtaid rájes mii su birra lea čállojuvvon buot čállagiin.

28Sii ledje lahkaneamen dan gillái gosa máhttájeaddji guovttos leigga mannamin. Jesus lei mahkáš mannamin guhkkeliidda, 29muhto soai nággiiga su sakka ja dajaiga: “Oro munno luhtte! Lea juo eahketbeallái ja beaivi vuollána.” Dalle son manai sisa ja orui sudno luhtte. 30

24,30
22,19
24,30 giittii Ipmila >22,17.Go son dasto lei boradeamen sudnuin, de son válddii láibbi, giittii Ipmila, doadjalii láibbi ja attii sudnuide. 31Dalle sudno čalmmit rahpasedje ja soai dovddaiga su. Muhto seammás son jávkkai sudno oidnosis. 32Soai árvaleigga goabbat guimmiineaskka: “Almma munno váibmu lei buollimin, go son mátkkis sártnui munnuide ja čilgii čállagiid?” 33Soai vulggiiga dallánaga ja máhcaiga Jerusalemii. Doppe ledje čoahkis oktanuppelohkái máhttájeaddji ja buot earát, 3424,34 almmustuvvan Simonii Dát dáhpáhus ii namuhuvvo eará sajis Ođđa testamenttas. Vrd. 1 Kor 15,3–7.ja sii dadje: “Hearrá lea duođaid čuožžilan jábmiid luhtte! Son lea almmustuvvan Simonii.” 35Dát guovttes muitaleigga mii lei dáhpáhuvvan mátkkis ja mo soai leigga dovdan Jesusa, go son doadjalii láibbi.

Jesus almmustuvvá máhttájeddjiide

36Go sii ledje ain sárdnumin, de fáhkkestaga Jesus ieš čuoččui sin gaskkas ja celkkii: “Ráfi didjiide.” 37

24,37
Matt 14,26
Sii suorganedje ja balle, dasgo sii gádde ahte sii oidne vuoiŋŋa. 38Muhto Jesus celkkii sidjiide: “Manne dii suorganehpet? Manne din millii badjánit eahpádusat? 39Gehččet mu gieđaid ja mu julggiid: Mun ieš dás lean. Guldalehket mu ja gehččet. Ii vuoiŋŋas leat oažži eaige dávttit, nugo oaidnibehtet mus leat.” 4024,40 Dát vearsa váilu muhtun boarráset giehtačállosiin.Ja son čájehii sidjiide iežas gieđaid ja julggiid. 41
24,41
24,26
Joh 21,510
Sii eai dattetge velá diehtán maid oskut, sii ledje nu ilus ja ipmašis. Dalle Jesus jearai: “Leago dis dáppe mihkkege maid borrat?” 4224,42 basson guollebihtá Muhtun giehtačállosat lasihit: “ja honnetgáhkkobihtá”.Sii adde sutnje basson guollebihtá 43ja oidne go son válddii dan ja borai.

44

24,44
24,6č+.27+
24,44 Mosesa lágas, profehtaid girjjiin ja sálmmain golbma oasi maidda ▶ Čála lei juhkkojuvvon.Jesus celkkii sidjiide: “Dán mun oaivvildin go sártnodin dinguin dalle go ain ledjen dinguin. Buot dat fertii ollašuvvat mii mu birra lea čállojuvvon Mosesa lágas, profehtaid girjjiin ja sálmmain.” 45De son rabastii sin jierpmi áddet čállagiid. 46
24,46
Jes 53
Hos 6,2
Matt 12,40
16,21+
24,46 goalmmát beaivvi >9,22.Son celkkii sidjiide: “Ná lea čállojuvvon: Messias fertii gillát ja goalmmát beaivvi čuožžilit jábmiid luhtte, 47
24,47
Apd 1,8
2,38+
ja buot álbmogiidda, Jerusalema rájes, galgá sárdniduvvot jorgaleapmi ja suttuid ándagassii addojupmi. 48
24,48
Matt 28,19
Joh 15,27
Apd 1,8
2,32
3,15
5,32
10,39
Dii lehpet dán duođašteaddjit. 49
24,49
Joh 14,16
15,26
16,7
Apd 1,4č
2,1eč
Mun vuolggahan didjiide dan maid mu Áhčči lea lohpidan. Orrot dán gávpogis dassážii go gárvvuhuvvobehtet fámuin allagasas.”

Jesus váldojuvvo albmái

5024,50 doalvvui … Betania Geaidnu Jerusalemis Betaniai manai Oljovári rastá, ja Apd 1,12 mielde dan váris Jesus manai bajás albmái.Jesus doalvvui máhttájeddjiid gávpoga olggobeallái lahka Betania, ja doppe son loktii gieđaid ja buressivdnidii sin. 51

24,51
Apd 1,9
Buressivdnidettiin son earránii sis, ja son váldojuvvui bajás albmái. 52
24,52
Joh 14,28
16,22
Apd 1,12
Sii luoitádedje eatnamii ja gudnejahtte su, ja de sii máhcce illudemiin Jerusalemii. 53Sii ledje oktilassii tempelis ja rámidedje Ipmila.