Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
39

Babylonia gonagasa áirasat

391

39,1
2 Gon 20,12eč
2 Muit 32,31
Go Babylonia gonagas Merodak-Baladan, Baladana bárdni, gulai ahte Hiskia lei leamaš buohccin ja lei fas buorránan, de son vuolggahii sutnje reivve ja attáldagaid. 2Hiskia illosii go áirasat bohte, ja son čájehii sidjiide iežas vuorkáviesu ja dan silbbaid ja golliid, hádjaurtasiid ja fiinna oljju ja velá oppa iežas vearjoráju ja buot, mii lei su dávvirrájuin. Oppa šloahtas ja oppa riikkas ii lean mihkkege diŋggaid maid son ii livčče čájehan sidjiide. 3Dalle profehta Jesaja bođii gonagas Hiskia lusa ja jearai sus: “Mii duoin olbmáin lei áššin? Gos sii ledje boahtán?” Hiskia vástidii: “Sii ledje boahtán gáiddus eatnamis, Babylonias.” 4Jesaja jearai: “Maid don čájehit sidjiide, go sii ledje du guossis?” Hiskia vástidii: “Mun čájehin sidjiide buot mii mu šloahtas lea. Mu dávvirrájuin ii leat mihkkege maid mun in livčče čájehan sidjiide.” 5Dalle Jesaja dajai Hiskiai: “Gula Hearrá, Almmiveagaid Ipmila, sáni: 6
39,6
Jer 20,5
Boahtá beaivi goas buot mii lea du šloahtas, buot maid du áhčit leat čohkken gitta dán beaivvi rádjái, dolvojuvvo Babyloniai. Ii mihkkege báze, cealká Hearrá. 7Sii váldet muhtumiid du bártniin, dain geat leat du iežat nális, ja bidjet sin hoavvabálvalussii Babylonia gonagasa šlohttii.” 8
39,8
1 Sam 3,18
2 Gon 22,20
Hiskia dajai Jesajai: “Hearrá sátni maid don sárdnot, lea buorre.” Son oainnat jurddašii: “Lea goit ráfi ja oadjebasvuohta nu guhká go mun ealán.”

40

Illusáhka Jerusalemii

401

40,1
35,3č
49,13
Jeđđejehket, jeđđejehket

mu álbmoga, cealká din Ipmil.

2

40,2
Job 7,1
Jer 16,18
Váid 4,22
Hos 2,14
Sárdnot ustitlaččat Jerusalemii,

muitalehket dasa

ahte dan šlávvavuohta lea nohkan,

ahte dan vealgi lea máksojuvvon,

ahte Hearrá lea ráŋggáštan dan

guovttegeardásaččat

buot dan suttuid dihte.

3

40,3
Mark 1,3
Luk 1,76
Jietna čuorvu:

Ráhkadehket Hearrái geainnu meahccái,

dássejehket ávdin eatnamii

geainnu min Ipmilii!

4

40,4
42,16
Leagit bajiduvvojit,

várit ja dievát vuoliduvvojit.

Luohkkás eatnamat šaddet jalgadassan,

ráhpes báikkit duolba eanamin.

5

40,5
60,1č
Joh 1,14
2,11
Hearrá hearvásvuohta almmustuvvá,

ja buohkat ožžot oaidnit dan.

Ná Hearrá lea sárdnon.

6

40,6
Sál 90,5eč
103,15č
Jak 1,10č
1 Pet 1,24č
Jietna dadjá: Sártno!

Mun jearan: “Maid mun galggan sárdnut?”

– Olmmoš lea dego rássi,

nohkavaš nugo gietti lieđđi.

7Rássi goiká, lieđđi goldná

go Hearrá vuoiŋŋahat bossu dasa.

Duođaid, álbmot lea rássi.

8

40,8
Sál 119,89
Matt 5,18
Luk 16,17
21,33
Rássi goiká, lieđđi goldná,

muhto min Ipmila sátni bissu agálaš áigái.

9

40,9
41,10č27
43,5
52,7
Nah 2,1
Goarkŋo alla várrái, Sion,

don gii buvttát illusága!

Gulat illusága alla jienain, Jerusalem!

Čuorvvo, ale bala, gulat Juda gávpogiidda:

Din Ipmil boahtá!

10

40,10
62,11
Hearrá Ipmil boahtá stuorra fámuin,

son ráđđe gievrras gieđain.

Sus lea bálká fárus,

dat geaid son lea vuoitán alccesis,

mannet su ovdal.

11

40,11
Sál 23,1eč
Esek 34,11eč
Luk 15,4eč
Joh 10,11eč
Dego báimman son guođoha ealus.

Son váldá lábbáid sallii

ja guoddá daid fátmmis,

son vuojeha daid etniid várrugasat.

Ipmila stuorisvuohta

12

40,12
Job 38,5ečJes 48,13
Gii mihtida goapmiriinnis ábi čáziid,

gii vuvssiinis almmi viidodaga?

Gii čohkke mihttogárrái

eatnama muoldda,

gii vihkke váriid veavttain

ja dieváid viehkagiin?

13

40,13
Jer 23,18
Rom 11,34
1 Kor 2,16
Gii lea oahpistan Hearrá,

gii bagadan ja oahpahan su?

14Geainna son lea ráđđádallan,

gii lea addán sutnje neavvagiid?

Gii lea máhttáhan sutnje rivttes bálgá,

addán sutnje dieđu ja čájehan sutnje

viissisvuođa geainnu?

15

40,15
42,10
Buot álbmogathan leat

dego goaikkanasat spánnjas,

dego gavjačalmmit veaktaskoalas.

Gáiddus eatnamat eai deatte

eambbo go gavja.

16Libanona vuovddit eai leat galle

oaffardola boaldámuššan,

dan eallit eai leat galle boaldinoaffarin.

17

40,17
40,23
41,11č2429
Su ovddas buot álbmogat

eai leat maninge,

son atná daid čabu duššin.

18

40,18
46,5eč
Apd 17,29
Geanin dii veardidivččiidet Ipmila,

mainna bálddalaga bijašeiddet su?

19

40,19
Duop 17,4
Jes 44,10eč
46,6
Ipmilgovaingo? Danhan duojár leike,

ja gollerávdi skoađasta dan golliin

ja duddjo dasa silbaviđjjiid.

20

40,20
Jer 10,3eč
Dat gii áigu dahkat ipmilgova,

vállje muora mii ii mieskka

ja ohcá čeahpes duojára

duddjot gova mii čuožžu stáđđásit.

21

40,21
Rom 1,19č
Ehpetgo dii dieđe, ehpetgo leat gullan?

Iigo dat leat almmuhuvvon didjiide

álggu rájes?

Ehpetgo dii leat oahppan ipmirdit

dan rájes go eanan vuođđuduvvui?

22

40,22
Sál 104,2
Jes 42,5
44,24
45,12
Hearrá čohkká truvnnustis

eatnama gierddu bajábealde,

dan ássit leat sutnje dego rásselohkut.

Son lebbii almmi dego loavdaga

ja ceggii dan dego goađi.

23Son dahká oaivámuččaid duššin,

son luottahuhttá eatnama ráđđejeddjiid:

24Illá sii leat ceggejuvvon,

illá sii leat gilvojuvvon,

illá sii leat ruohtastuvvan

go son bosáda sidjiide,

ja sii goldnet,

ja riđđu doalvu sin dego oalggaid.

25Geanin dii veardidivččiidet mu,

gii lea mu láhkásaš? jearrá Bassi.

26

40,26
Sál 147,4
Jes 34,4
Bajidehket čalmmiid allagassii ja gehččet:

Gii lea sivdnidan buot dán?

Son gii geahčada násttiid veagaid

ja buktá daid ovdan,

son gii diehtá buot daid namaid.

Nu stuoris lea su fápmu,

nu nanus su váldi

ahte dain ii váillo oktage.

27

40,27
49,14
Jakob, manne don sártnut ná,

Israel, mo don sáhtát dadjat:

“Hearrá ii leat oaidnán mu vádjolusa,

mu Ipmil ii beroš mu áššis.”

28

40,28
Job 5,9
Sál 145,3
Jes 42,5
44,24
45,12
Rom 11,33eč
Itgo don dieđe, itgo leat gullan?

Hearrá lea agálaš Ipmil,

son lea sivdnidan oppa eatnama.

Ii son váibba, ii son viesa,

suokkardallameahttun lea su viisodat.

29Son addá fámu váiban olbmui,

ja dasa geas eai leat fámut

son addá ođđa vuoimmi.

30Bártnit sáhttet váibat ja viessat,

nuorra olbmát sáhttet guossalit ja gahččat,

31

40,31
Sál 25,3
42,6
Váid 3,25
muhto dat geat vurdet Hearrá,

ožžot ođđa fámu,

sii bajidit soajáid dego goaskimat.

Sii vihket eaige viesa,

sii vádjolit eaige váibba.

41

Hearrá lea rávkan Kyrosa

411

41,1
1,18
43,26
Jaskkodehket!

Guldalehket mu, gáiddus eatnamat!

Gullet, álbmogat!

Bohtet ovdan ja sárdnot,

loaiddastehkot ovttas rievtti ovdii.

241,2 mannat vuoittus vuitui čujuha Persia gonagas Kyrosii, gii 540-logus o.Kr. manai vuoittus vuitui Uhca-Asias. Vrd. v. 25; 44,28; 45,1.Gii lea boktán nuortan olbmá

mannat vuoittus vuitui?

Gii addá álbmogiid su háldui

ja diktá su duolbmat gonagasaid?

Su miehkki rievdada sin gavjan,

su dávgi dahká sin sáđđun biggii.

3Son doarrida sin,

manná ovddos oadjebassan,

su juolggit illá guoskkahit luotta.

4

41,4
5 Mos 32,39
Jes 44,6
48,12
Alm 1,17č
2,8
22,13
Gean bargu dát lea,

gii lea dán dahkan?

Son guhte álggu rájes

rávkkai buolvvaid eallit.

Mun, Hearrá, lean vuosttamuš,

ja maŋimuččaid luhttege

mun lean seammá.

5Gáiddus eatnamat oidnet dan,

dat ballet,

oppa eanan doarggista.

Dat lahkonit, dat bohtet.

6Buohkat veahkehit

guhtet guimmiideaset,

sii roahkasmahttet nuppiideaset.

7

41,7
40,19
44,12
Leikejeaddji roahkasmahttá

gollerávdi,

dat gii dearppada veahčiriin,

roahkasmahttá dan gii liktuda golli.

Son rámida jugahusa

ja gidde ipmilgova návlliiguin,

amas juovzut.

Hearrá veahkeha Israela

8

41,8
2 Muit 20,7
Sál 136,22
Jes 43,10
44,121
45,4
48,20
49,3
Jer 30,10
46,27č
Israel, mu bálvaleaddji,

Jakob, gean mun lean válljen,

don, mu ustiba Abrahama nálli,

9

41,9
5 Mos 7,6
Jes 43,10
44,1
45,4
don gean mun vižžen

eatnama ravddas,

rávken dan olggumuš geažis,

don geasa mun celken:

“Don leat mu bálvaleaddji,

mun lean válljen du, mun in du hilggo!”

10

41,10
1 Mos 15,1
Jos 1,9
Jes 43,1
Jer 1,8
Sef 3,16č
Ale bala, mun lean duinna.

Ale vilppo balus, mun lean du Ipmil.

Mun nanusmahtán ja veahkehan du,

mun doarjjun ja gájun du

olgeš gieđainan.

11

41,11
Job 8,22
Sál 6,11
35,4
86,17
Buohkat geat moaráhuvvet dutnje,

šaddet heahpadii ja bilkiduvvojit.

Dat geat čuožžilit du vuostá,

duššet ja jávket.

12Don ozat daid

geat dáistaledje du vuostá,

muhto it gávnna.

Dat olbmát geat sohte duinna,

duššet ollásii.

13Munhan lean Hearrá, du Ipmil,

mun doalan du olgeš gieđas

ja cealkkán dutnje:

“Ale bala, mun veahkehan du.”

14

41,14
43,14
Ale bala, Jakob, don máhtu,

don Israela unna jovkkoš!

Mun veahkehan du, cealká Hearrá,

du lonista Israela Bassi.

15

41,15
Am 1,3
41,15 gordnecuvkenreahkan bargoneavvu gordneráidnemis.Mun dagan du bastilisávjjot

gordnecuvkenreahkan,

ođđa reahkan man biikkat leat bastilat.

Don cuvket váriid gavjan,

mollet dieváid sáđđun.

16

41,16
Sál 35,27
40,17
Jes 61,10
Don suohput daid áibmui,

biegga doalvu daid, riđđu daid biđge.

Muhto don beasat illudit Hearrá siste,

Israela Bassi lea du ávvu.

17

41,17
5 Mos 31,68
Jos 1,5
Hebr 13,5
Váivvášat ja vártnuheamit ohcet čázi,

muhto ii leat mihkkege,

goiku lea goikadan sin njuokčama.

Mun, Hearrá, vástidan sidjiide,

mun, Israela Ipmil, in hilggo sin.

18

41,18
Sál 107,35
Jes 30,25
43,20
Mun divttán jogaid golggiidit

báljes dieváide,

ádjagiid legiid gasku.

Mun dagan jakŋa meahci čáhceláttun

ja goikesáddo ádjagiid eanamin.

19

41,19
55,13
Mun gilvván sederiid ávdin meahccái,

mun šaddadan ádjui akasiaid, myrttaid

ja meahcceoliivamuoraid,

mun ceggen jalgadassii sypressaid,

beziid ja buksbommuoraid,

20vai buohkat oidnet ja dihtet,

jurddašaddet ja ipmirdit

ahte Hearrá giehta lea dahkan dán,

ahte Israela Bassi lea dán sivdnidan.

Hearrá vai eahpeipmilat

21Buktet ovdan din ášši, cealká Hearrá,

muitalehket ákkaideattet,

cealká Jakoba gonagas.

22

41,22
43,9
44,7
Loaiddastehket almmuhit midjiide,

mii dáhpáhuvvá.

Čilgejehket midjiide doložiid,

vai mii beassat guorahallat daid

ja ipmirdit, mii lea dáhpáhuvvan.

Dahje muitalehket midjiide

mii lea boahtimin,

23

41,23
42,917
Jer 10,5
almmuhehket mii

dáhpáhuvvá dás maŋás,

vai mii diehtit ahte dii lehpet ipmilat.

Dahket maid ihkinassii, buori dahje bahá,

vai mii buohkat beassat

geahččat ja oaidnit.

24

41,24
44,9
Diihan lehpet čabu dušši,

din dagut eai leat mahkkege.

Fasti lea dat ahte muhtun din vállje.

25

41,25
Esra 1,2
41,25 Davvin … olbmá seammá olmmoš gii bođii nuortan, gč. v. 2. Nuortta soahteveagat fertejedje mannat Syria ja Arabia meahci davábeallái vai besse Israelii.Davvin mun bokten olbmá,

rávken su beaivváža badjáneami guovllus.

Son duolbmá hálddašeddjiid dego muoldda,

dego láirelihttedahkki duolbmá láirri.

26

41,26
43,9
Guhtemuš dis muitalii dan juo ovdal,

vai mii livččiimet dan diehtán?

Gii einnostii dan,

nu ahte dál sáhtášeimmet dadjat:

“Son sártnui duođa.”

Ii oktage muitalan, ii oktage gulahan,

ii oktage leat gullan dis sánige.

27Muhto mun, mun okto

muitalin dan Sionii,

mun vuolggahin illuáirasa Jerusalemii.

28Mun geahčan biran,

muhto dás ii leat oktage,

ii oktage gii nevvošii,

ii oktage gii máhtášii vástidit

mu jearaldagaide.

29

41,29
Sál 96,5
Jer 10,3eč
51,17č
Duođaid sii leat čabu dušši,

sin dagut eai leat mahkkege.

Sin leikejuvvon báccit leat

biegga ja guorusvuohta.