Davvisámegiel Biibbal 2019 (Biibbal)
4

Nebukadnesara niehku alla muora birra

41

4,1
6,26
Gonagas Nebukadnesar buot máilmmi álbmogiidda, čearddaide ja gielaide: Ráfi ja ovdáneapmi didjiide! 2
4,2
Sál 66,16
Mun anán dohkálažžan almmuhit daid mearkkaid ja oavdduid maid alimus Ipmil lea čájehan munnje.

3

4,3
Sál 145,13
Dan 4,34
6,27
7,14
Man stuorrát leat su mearkkat,

man fámolaččat su oavddut!

Su riika lea agálaš riika,

su váldi bistá buolvvas bulvii.

4Mun, Nebukadnesar, ellen ráfis viesustan ja lihkolažžan šloahtastan. 5

4,5
2,1+
De mun niegadin niegu mii suorggahii mu. Niehkogovat ja oainnáhusat suorggahedje mu go mun ledjen veallámin oađđinsajistan. 6Mun rávkkahin lusan buot Babylona viisáid, vai sii čilgešedje munnje niegu. 7De bohte einnosteaddjit, mánideaddjit, nástečilgejeaddjit ja mearkačilgejeaddjit, ja mun muitalin sidjiide niegu, muhto sii eai máhttán čilget dan munnje. 8
4,8
5,1114
4,8 Beltešassar Namma lea čadnojuvvon ipmilnammii Bel (Marduk), mii lei Babylonia váldoipmil.Maŋimustá mu ovdii bođii Daniel, gean namma lea Beltešassar mu ipmila nama mielde ja geas lea bassi ipmiliid vuoigŋa. Mun muitalin sutnje niegu: 9
4,9
Esek 28,3
“Beltešassar, bajimuš einnosteaddji! Mun dieđán ahte du siste lea bassi ipmiliid vuoigŋa ja ahte ii mihkkege čiegusvuođaid leat dutnje menddo váttis. Gula maid mun oidnen niegustan, ja muital dan čilgehusa.

10Go mun ledjen veallámin oađđinsajistan, de mun oidnen dákkár oainnáhusa: Gasku eatnama ceaggái muorra, ja dat lei hui allat. 11Muorra šattai hui stuorisin ja nanusin. Dan giera olii albmái, ja dat oidnui gitta eatnama ravddaide. 12

4,12
Esek 17,23
31,6
Dan lasttat ledje čábbát, ja das ledje nu valjis šaddosat ahte das lei biebmu buohkaide. Dan vuolde meahcieallit gávdne suoivana, almmi lottit bessejedje dan ovssiin ja buot heakkalaččat gávdne das borramuša. 134,13 goziheaddji juvddálaš čállosiin dát dajaldat dávjá govvida eŋgeliid.Go mun ledjen veallámin oađđinsajistan, de mun oidnen iežan oainnáhusas bassi goziheaddji njiedjamin almmis, 14
4,14
2,21+
ja son čuorvvui alla jienain: Čuhppet muora, njásket dan ovssiid, gasket dan lasttaid ja biđgejehket dan šaddosiid! Báhtarehkoset eallit eret dan vuolde ja lottit eret dan ovssiin! 154,15 dan govvida gonagasa.Muhto diktet dan jalgŋá báhcit ceaggát eatnamii, ruovde- ja veaikeláhkkiide rásiid sisa. Almmi suoldni láktada dan, ja dat oažžu ovttas elliiguin oasi das mii šaddá eatnamis. 16Son nuppástuvvá: Son oažžu elliid miela olbmuid miela sadjái, ja nu gollet čieža áiggi. 17
4,17
Dan 2,21+
Goziheaddjit leat dan mearridan, basit leat almmuhan duomu, vai dat geat ellet, dieđášedje ahte Alimus ráđđe olbmuid riikkaid ja addá daid geaidda dáhttu, ja son sáhttá alidit heajumus olbmoge ráđđejeaddjin.

18Dát lei mu, gonagas Nebukadnesara, niehku. Muital dal don, Beltešassar, maid dat mearkkaša! Ii oktage mu riikka viisáin máhte čilget dan, muhto don gal máhtát, danne go du siste lea bassi ipmiliid vuoigŋa.”

19

4,19
7,15
Dalle Daniel, gii gohčoduvvui maid Beltešassarin, suorganii, ja su jurdagat balddihedje su. Muhto gonagas dajai: “Beltešassar, ale divtte niegu ja dan čilgehusa suorggahit iežat.” Beltešassar dajai: “Mu hearrá, vare niehku gustošii du vašuheddjiide ja dan čilgehus du vašálaččaide! 20Dat muorra maid don oidnet šaddamin hui stuorisin ja nanusin ja ollimin gitta albmái, nu ahte dat oidnui miehtá oppa eatnama, 21ja mas ledje čáppa lasttat ja valjis šaddosat, nu ahte das lei biebmu buohkaide, dan vuolde meahcieallit ásse ja dan ovssiin almmi lottit bessejedje – 22
4,22
2,37
5,18
dat muorra leat don, gonagas! Don leat šaddan stuorisin ja nanusin, du stuorisvuohta ollá albmái ja du váldi gitta eatnama ravddaide. 23
4,23
2,21+
Gonagas, don oidnet bassi goziheaddji boahtimin vuolás almmis ja gullet su dadjamin: Njeidet muora ja billistehket dan, muhto diktet dan jalgŋá báhcit eatnamii ruovde- ja veaikeláhkkiide rásiid sisa, nu ahte almmi suoldni láktada dan ja dat oažžu elliid oasi, dassážii go čieža jagi leat gollan. 24Niegu čilgehus lea dát, gonagas, ja dat mii deaivida mu hearrá ja gonagasa, lea Alimusa mearrádus: 25
4,25
2,21+
Don áddjojuvvot eret olbmuid luhtte, ja don orut meahci elliid gaskkas. Don borat rásiid dego vuovssát, ja almmi suoldni láktada du. Nu gollet čieža jagi, dassážii go don dovddiidat ahte Alimus ráđđe olbmuid riikkaid ja addá daid geaidda dáhttu. 264,26 almmis dán oktavuođas Ipmil. Gč. Luk 15,18.Dat gohččun ahte muora jalgŋá galggai guođđit ceaggát, mearkkaša ahte don oaččut fas iežat riikka go dovddiidat ahte almmis lea fápmu. 27
4,27
Sát 16,6
19,17
Dan dihte, gonagas, divtte mu ráđi dohkket dutnje: Sihko eret suttuidat dainna ahte dagat buori ja vearredaguidat dainna ahte leat láđis gefiide, de du lihkku sáhttá bistit.”

28Buot dát deaividii gonagas Nebukadnesara. 29Go guoktenuppelohkái mánu ledje gollan, de oktii go gonagas lei váccašeamen šloahta loktaterassas Babylonis, 30de son sárdnugođii: “Dát lea dat stuorra Babylon maid mun ieš lean huksen gonagaslaš gávpogin iežan fámuin ja alccesan gudnin!” 31Ovdal go gonagas lei heaitán sárdnumis, de gullui jietna almmis: “Dát sátni lea dutnje, gonagas Nebukadnesar: Du riika váldojuvvo dus eret! 32

4,32
2,21+
Don áddjojuvvot eret olbmuid gaskkas, ja don orut meahci elliid gaskkas ja borat rásiid dego vuovssát. De čieža jagi gollet, dassážii go don dovddiidat ahte Alimus ráđđe olbmuid riikkaid ja addá daid geaidda dáhttu.” 33Dallánaga dat sánit ollašuvve: Nebukadnesar áddjojuvvui eret olbmuid gaskkas, son borai rásiid dego vuovssát ja almmi suoldni láktadii su rupmaša, dassážii go su vuovttat ledje dego goaskima dolggit ja su gaccat nugo lottegaccat.

34

4,34
4,3+
“Muhto go dat áigi lei gollan, de mun, Nebukadnesar, bajidin čalmmiid almmi guvlui, ja mun ožžon fas iežan jierpmi. De mun máidnon Alimusa ja rámidin ja gudnejahtten su guhte eallá agálaččat.

Su váldi lea agálaš váldi,

su riika bistá buolvvas bulvii.

35

4,35
Job 9,12
Jes 40,17
45,9
4,35 almmi veagaide almmi veahka.Buot eatnama ássit leat dušši veara,

son dahká almmi veagaide

ja eatnama ássiide nugo ieš dáhttu.

Ii oktage sáhte hehttet su,

ii oktage jearrat sus:

Maid don dagat?

36Dalle mun ožžon fas iežan jierpmi, ja mu gonagaslaš hearvásvuohta ja čikŋa addojuvvui fas munnje. Mu ráđđeaddit ja stuorrát bohte mu lusa, ja mun biddjojuvvojin fas gonagassan iežan riikii, ja mun šadden velá fámoleabbon go ledjen leamaš. 37

4,37
Luk 1,51
Dál mun, Nebukadnesar, máinnun, rámidan ja gudnejahtán almmi gonagasa, dasgo buot su dagut leat vuoigadat ja su geainnut vuoigatlaččat, ja son vuolida daid geat vádjolit čeavláivuođas.”

5

Belšassara guossemállásat

515,1 Belšassar gohčoduvvo dás gonagassan. Son lei sadjásaš ráđđejeaddji áhčis, gonagas Nabonida, áigge, gii ráđđii 555–539 o.Kr.Gonagas Belšassar doalai stuorra guossemállásiid duhát stuorrásis ja jugai viinni ovttas singuin. 2

5,2
2 Muit 36,10
Esra 1,7
Dan 1,2
Go Belšassar lei gárihuvvan, de son gohčui viežžat daid golle- ja silbalihtiid maid su áhčči Nebukadnesar lei váldán Jerusalema tempelis, vai son ieš ja su stuorrát, su áhkát ja su liigeáhkát beasašedje juhkat dain. 3Dalle buktojuvvojedje golle- ja silbalihtit mat ledje váldojuvvon Jerusalema tempelis, ja gonagas ja su stuorrát, su áhkát ja su liigeáhkát juhke dain. 4Sii juhke viinni ja máidno iežaset golle-, silba-, veaike-, ruovde-, muorra- ja geađgeipmiliid.

5Fáhkkestaga ihte olbmogieđa suorpmat, ja dat čálligohte gonagasa šloahta kálkejuvvon seaidnái, lámpájuolggi báldii. Gonagas oinnii gieđa mii čálii. 6Dalle son šovkkodii, ja su jurdagat suorggahedje su. Son njuorai áibbas, ja su čippit doarggistedje. 7

5,7
2,2
4,6č
Alla jienain gonagas gohčui viežžat mánideddjiid, nástečilgejeddjiid ja mearkačilgejeddjiid. Son sártnui Babylona viisáide: “Dasa gii máhttá lohkat dán čállosa ja čilget dan munnje, gárvvuhuvvo purpur, son oažžu golleviđjji čeabehii ja šaddá dán riikka goalmmádin fámoleamos olmmájin.” 8Buot gonagasa viisát bohte dohko, muhto sii eai máhttán lohkat čállosa eaige čilget dan gonagassii. 9Dalle gonagas Belšassar gáfestuvai ja šovkkodii, ja su stuorrát vuorrástuvve.

10

5,10
2,4+
Leaskadronnet, gii lei gullan gonagasa ja su stuorráid ságaid, bođii feastasálii ja dajai: “Ellos gonagas agálaččat! Ale suorgan alege šovkkot! 11
5,11
2,48
4,8č18
Du riikkas lea olmmái gean siste lea bassi ipmiliid vuoigŋa. Áhčát beivviid sus gávnnahuvvui leat erenoamáš ipmárdus ja ipmiliid viisodat. Du áhčči, gonagas Nebukadnesar, dagai su einnosteddjiid, mánideddjiid, nástečilgejeddjiid ja mearkačilgejeddjiid njunušin. 12
5,12
1,17
Danielis, gean gonagas gohčui Beltešassarin, lea erenoamáš vuoigŋa, jierbmi ja ipmárdus, ja son máhttá čilget nieguid, árvidit árvádusaid ja čoavdit váttis čuolmmaid. Vieččat dál Daniela, de son addá dutnje čilgehusa!” 13
5,13
1,6
Daniel vižžojuvvui gonagasa ovdii, ja gonagas dajai sutnje: “Don nappo leat Daniel, okta dain Judas eret dolvojuvvon olbmuin geaid mu áhčči, gonagas, buvttii deike? 14Mun lean gullan ahte du siste lea ipmiliid vuoigŋa ja ahte don leat čájehan stuorra ipmárdusa ja erenoamáš viisodaga. 15Dál leat viisát ja mánideaddjit vižžojuvvon mu ovdii vai sii logašedje dán čállosa ja čilgešedje dan munnje, muhto sii eai máhte dahkat dan. 16Mun lean gullan ahte don máhtát čilget nieguid ja čoavdit váttis čuolmmaid. Jos don dál máhtát lohkat dán čállosa ja muitalit munnje dan čilgehusa, de dutnje gárvvuhuvvo purpur, don oaččut golleviđjji čeabehii ja šattat dán riikka goalmmádin fámoleamos olmmájin.”

17Dalle Daniel vástidii gonagassii: “Ane attáldagaidat alddát ja atte bálkkašumiidat earáide. Dán čállosa mun almmatge logan dutnje ja muitalan dan čilgehusa. 18

5,18
2,37+
Gonagas, gula mu! Alimus Ipmil attii áhččásat Nebukadnesarii riikka ja fámu, gudni ja hearvásvuođa. 19Dan stuorisvuođa geažil maid son lei ožžon Ipmilis, de buot álbmogiid, čearddaid ja gielaid olbmot doarggistedje balus su ovddas. Son gottii gean dáhtui, divttii eallit gean dáhtui, alidii gean dáhtui ja vuolidii gean dáhtui. 20
5,20
4,31
Luk 1,52
Muhto go son čeavllui ja šattai gážžárin ja heabuheapmin, de son norddastuvvui vuolás gonagastruvnnustis, ja su gudni váldojuvvui sus eret. 21
5,21
2,21+
Son áddjojuvvui eret olbmuid luhtte, su váibmu nuppástuvai ja šattai elliid váimmu láhkásažžan, son orui meahcceáseniid gaskkas ja borai rásiid dego vuovssát, ja almmi suoldni láktadii su rupmaša, dassážii go son dovddiidii ahte alimus Ipmil ráđđe olbmuid riikkaid ja addá daid geasa dáhttu. 22Muhto don, Belšassar, gii leat su bárdni, it leat vuollánan, vaikko dieđát buot dán. 23Don leat alidan iežat Almmi Hearrá vuostá ja leat vieččahan su tempela lihtiid. Don ieš ja du stuorrát, du áhkát ja du liigeáhkát lehpet juhkan dain viinni ja máidnon ipmiliiddádet mat leat ráhkaduvvon silbbas ja gollis, veaikkis ja ruovddis, muoras ja geađggis, ipmiliid mat eai oainne, eai gula eaige dieđe maidege. Muhto don it leat gudnejahttán dan Ipmila gean gieđas lea du heagga ja du vuorbi. 24Danin son vuolggahii gieđa čállit dán čállosa. 25Ja dát lea čálus mii lea čállojuvvon seaidnái: Mene mene tekel u-farsin. 26Ja dát lea dan čilgehus: ‘Mene’ – Ipmil lea lohkan du gonagasvuođa beivviid ja loahpaha daid. 27‘Tekel’ – don leat vihkkejuvvon viehkagiin ja gávnnahuvvon beare geahpasin. 285,28 Peres eará hápmi arameagiel sánis (u)farsin, gč. v. 25.‘Peres’ – du riika juogaduvvo ja addojuvvo medialaččaide ja persialaččaide.”

29

5,29
1 Mos 41,43
Dalle Belšassar gohčui gárvvuhit Danielii purpura, heaŋggastit golleviđjji su čeabehii ja gulahit ahte son šaddá riikka goalmmádin fámoleamos olmmájin. 30Dan seammá ija goddojuvvui Belšassar, kaldealaččaid gonagas.

6

Daniel ledjoniid biejus

61

6,1
9,1
11,1
6,1 Dareios ii leat čielggas gean birra lea sáhka. Persia gonagas Kyros válddii Babylonia 539 o.Kr.Medialaš Dareios oaččui gonagasvuođa guhttalogiguovttejahkásažžan. 2Dareios mearridii bidjat miehtá riikkas čuođiguoktelogi satráhpa atnit fuola riikka hálddahusas. 3Sin goziheaddjin son bijai golbma ministara, ja Daniel lei okta dain. Satráhpat galge addit sidjiide čilgehusa hálddahusdoaimmaineaset, vai gonagas ii gilláše vahága. 4Daniel lei čeahpit go eará ministarat ja satráhpat, danne go su siste lei erenoamáš vuoigŋa, ja danin gonagas áiggui bidjat su hálddašit oppa riikka. 5Dalle eará ministarat ja satráhpat ohcagohte heivvolaš ákka, vai beasašedje váidit Daniela. Sii eai goit sáhttán buktit makkárge ákka, danne go Daniel lei luohtehahtti iige su doaimmain gávdnon makkárge sivva iige meattáhus. 6Dalle sii dadje: “Mii eat gávnna makkárge ákka mas áššáskuhttit Daniela, jos juo eat gávnnaš juoidá mii guoská su oskui.” 7
6,7
2,4+
De márre ministarat ja satráhpat gonagasa lusa ja dadje sutnje: “Ellos gonagas Dareios agálaččat! 8Buot ministarat, stivrejeaddjit, satráhpat, ráđđeaddit ja eatnanhearrát leat ráđđádallan ja soahpan ahte galgá addojuvvot dákkár gonagaslaš ásahus ja gohččun: Juos soamis golmmalogi beaivái rohkadallá maidege guđege ipmilis dahje guđege olbmos earret go dus, gonagas, de son galgá bálkestuvvot ledjoniid bidjui. 9
6,9
Est 1,19
8,8
Atte dál gohččuma, gonagas, ja gohčo čálihit dan, vai dat Media ja Persia rievdatkeahtes lága mielde ii leat máhcaheames.” 10Nu gonagas Dareios čálihii gildosa.

11

6,11
1 Gon 8,4448
Go Daniel gulai ahte diekkár čálus lei addojuvvon, de son manai vissosis. Dan loktagámmára ihkkonat ledje Jerusalema guvlui, ja golbmii beaivvis Daniel čippostii doppe ja rohkadalai ja máinnui Ipmilis, nu mo son álo lei dahkan.

12Go dot olbmát dopme dohko, de sii gávdne Daniela rohkadallamin ja čuorvumin iežas Ipmila. 13

6,13
3,10
Dalle sii manne gonagasa lusa ja dadje: “Gonagas, almma don leat addán gohččuma ahte juos muhtun golmmalogi beaivái rohkadallá maidege guđege ipmilis dahje guđege olbmos earret go dus, gonagas, de son galgá bálkestuvvot ledjoniid bidjui?” Gonagas vástidii: “Media ja Persia lága mielde dát gielddus ii leat máhcaheames.” 14Dalle sii dadje gonagassii: “Daniel, okta dain Judas dolvojuvvon olbmuin, ii beroš dus iige dan gohččumis maid don leat addán. Golbmii beaivvis son rohkadallá rohkosis.” 15Go gonagas gulai dan, de son šattai morrašii, ja son jurddašii mo sáhttá gádjut Daniela. Gitta beaivvi luoitádeami rádjái son barggai gávdnat vuogi mo sáhttá gádjut su. 16De dopme dot olbmát fas gonagasa lusa ja dadje sutnje: “Gonagas, muitte ahte Media ja Persia lága mielde ii oktage gohččun dahje ásahus maid gonagas addá, sáhte máhcahuvvot.” 17Dalle gonagas gohčui viežžat Daniela ja bálkestit su ledjoniid bidjui. Gonagas dajai Danielii: “Vare du ipmil gean don álo bálvalat, gájošii du!” 18Biedjonjálbmái buktojuvvui geađgi, ja gonagas seailidii dan iežas seaillain ja stuorráidis seaillaiguin, vai ii mihkkege rievddaše Daniela áššis.

19De gonagas manai šloahttasis. Son fástudii dan ija iige dáhtton guoimmuhuvvot, ja nahkárat báhtaredje sus. 20Iđedisgukso álggus gonagas lihkai ja manai hoahpus ledjoniid bieju lusa. 21Go son lahkanii bieju, de son čuorvvui Danielii morašlaš jienain: “Daniel, don ealli ipmila bálvaleaddji! Leago dat ipmil gean don álo bálvalat, nagodan gádjut du ledjoniin?” 22

6,22
2,4+
Dalle Daniel vástidii: “Ellos gonagas agálaččat! 23
6,23
Sál 34,8
Dan 3,28
Hebr 11,33
Mu Ipmil lea vuolggahan eŋgelis dahppat ledjoniid njálmmi, eaige dat leat vahágahttán mu. Danin go Ipmil lea gávnnahan mu vigiheapmin, inge mun leat dahkan maidege baháid duge vuostá, gonagas.” 24Dalle gonagas illosii sakka ja gohčui geassit Daniela bajás biejus. Nu Daniel gessojuvvui bajás, iige sus gávdnojuvvon mihkkege vahágiid, dasgo son lei dorvvastan Ipmilasas. 25De gonagas gohčui viežžat daid olbmáid geat ledje guoddalan Daniela, ja bálkestit sin ledjoniid bidjui oktan mánáideasetguin ja áhkáideasetguin. Eaige sii ollen oppa biedjobodnáige, ovdal go ledjonat rohkkáhedje ja gaikkodedje sin.

26

6,26
4,1
Dasto gonagas Dareios čálii buot máilmmi álbmogiidda, čearddaide ja gielaide: “Ráfi ja lihkku! 27
6,27
4,3+
Mun gohčun olbmuid miehtá iežan riikka ballat Daniela Ipmilis ja gudnejahttit su.

Son lea ealli Ipmil

ja bissu agálaččat.

Su riika ii dušša

iige su fápmu noga goassege.

28Son beastá ja gádju,

son dahká mearkkaid ja oavdduid

almmis ja eatnama alde,

son guhte besttii Daniela ledjoniid gaccain.”

29Danielii geavai bures oppa Dareiosa ráđđenáiggi ja maiddái persialaš Kyrosa ráđđenáiggi.